"Sirgumas on äärmuslaste uus põlvkond. Sõltumata parem- või pahempoolsetest vaadetest, on kaitsepolitsei huvi all vaenu õhutajad, kelle puhul on alust arvata, et võidakse toime panna füüsilise vägivalla kuritegusid," kirjutas kapo peadirektor Arnold Sinisalu.

Kapo aastaraamat selgitab, et vasak- ja paremäärmuslik liikumine on sisult erinevad, kuid vormilt on neil väga palju sarnasusi. Mõlema ideoloogia ratsionaliseerib konflikti.

"Üldistatult on need noored vihased mehed – tihti kõigest lapseohtu poisikesed –, kes sotsiaalvõrgustiku kajakambrites üksteist üles kütavad ja lubavad vägivallaga maailma muuta. Mõned radikaalid usuvad, et ühiskondlik kord laguneb ja sellele järgneb rassisõda. Omalt poolt antakse parim, et aidata sellise
tuleviku kujunemisele kaasa. Vägivallaga ähvardamine on Eestis karistatav ja ideaalses maailmas tuleb peatada veel enne, kui inimesed reaalsete
tegudeni jõuavad," lisas Sinisalu.

"Mõttekaaslasi kutsutakse üles sel eesmärgil ellujäämisoskusi, relvakäsitsemist,
füüsilisi oskusi jms treenima. Paremäärmuslaste vägivaldsem osa soovib kollapsi saabumist terroriaktide kaudu kiirendada. Rühmitusi ühendab usk vandenõuteooriasse, mille kohaselt valge rass nagu asendataks järk-järgult mujalt pärit inimestega. Viha suunatakse erinevate gruppide vastu: sisserändajad,
vähemused, poliitikud jne," seisab aastaraamatus.

Kapo kirjutas, et kergesti mõjutatavad noored jõuavad oma eksirännakutel internetis erisuguste äärmusideoloogiateni, mis halvemal juhtul lõppeb terrorirünnakute ülistamisega.

Kapo kinnitusel on radikaliseerumise ennetamisel oluline laiem ühiskondlik arutelu põhiõiguste ja kohustuste üle ning osapoolte seaduskuulekas käitumine mh meeleavaldustel.

Ohu ennetamiseks pidi kaitsepolitsei 2020. aastal korduvalt sekkuma kriminaalmenetluslike vahenditega. "Tegemist on viimase abinõuga, mis ei pruugi
inimese väljakujunenud vaateid enam muuta. Selge ohu märk äärmuslikku seltskonda või kajakambrisse sattumisest on vägivalla õigustamine mingi sotsiaalse grupi suhtes, demokraatlike väärtuste eiramine, äärmusliku sümboolika kasutamine jms. Üleskutsetest vägivallale või isikutest, kes selliseid üleskutseid
teevad, tuleb teavitada kaitsepolitseid."

Vägivaldse äärmusluse oht ühiskonnale

2020. a juulis kuulutas Ühendkuningriik terroriorganisatsiooniks rühmituse Feuerkrieg Division (FKD), septembris keelustas Soome ülemkohus
Skandinaavia paremäärmusliku organisatsiooni Nordic Resistance Movement (NRM) tegevuse.

Mõlemal on olnud liikmeid või toetajaid ka Eestis. Ohu lähedust iseloomustab see, et 2019. a oktoobris Leedus toimunud terrorirünnaku katse tulnuks
ühe eestlasest FKD liikme arvates korraldada suurema ohvrite arvuga. Mullu sügisel mõisteti isik Leedus terrorirünnaku katse eest vangi.

Organisatsiooniga FKD seotud Eesti koolipoiss oli käsitsi valmis kirjutanud manifesti ning väitis vestlustes mõttekaaslastega, et on hakanud planeerima
terrorirünnakuid Eestis. Sihtmärgiks oleks olnud sotsiaaldemokraadid, LGBT üritused ja politseiasutused.

Kuigi koolipoiss ei olnud postitatud tekstide autor ja selle asemel kopeeris ta kajakambrites loetud mõtteid ja materjale, siiski pani ta mitmed täiskasvanud uskuma, et tegemist on paremäärmuslaste seas autoriteediga. Tema tegevus jäi internetikeskkonda ning huvi äärmusluse vastu ja radikaliseerumine ei olnud nähtav väljaspool kodu.

Reaalset tegevust oma eesmärgi saavutamiseks ta kaitsepolitsei sekkumise tõttu ellu viia ei jõudnud, radikaliseerumisse sekkuti varases faasis. Oleks olnud mõeldamatu jääda ootama, kas ja kuhu ta oma mõtete ja tegudega võib jõuda.

Ühe teise noormehe, Kristo Kivisto näitel võib aga vaenukõne ja ähvardamine sotsiaalvõrgustikes viia karistuseni. "Kristo Kivisto oli korduvalt osalenud välismaistel rassistlikel, juudivastastel ja seksuaalvähemuste õigusi piirama kutsuvatel demonstratsioonidel ning lisaks soovis noormees luua vägivaldse paremäärmusliku organisatsiooni NRM rakukest ka Eestisse. Kivisto ähvardas vägivalla kasutamisega," kirjutas kapo.

"Selleks postitas ta paremäärmuslike terroristide ja massimõrvarite fotosid ühiskondlikult aktiivsete noorte ühismeedia gruppidesse. Selline tegu võib
paljude mõttekaaslaste silmis olla vaid süütu nali ja trollimine, kuid vägivallaga ähvardamine on tõsine seaduse rikkumine," kinnitab kapo.

Samamoodi kui välismaa mõttekaaslased tunnevad kapo sõnul ka Eesti äärmuslased huvi relvade ja lõhkeaine vastu. "Loetakse ja jagatakse omavahel kirjandust, mis on inspireerinud lääneriikide massimõrvareid. Sellise kirjanduse tundmine on ka eelduseks äärmusrühmituse liikmeks saamisel. Järgmine liikmesuse aste on propagandamaterjalide (plakatid, kleepsud) levitamine tänavatel. Sellele peaks järgnema vägivaldsed rünnakud, mida liikmed valdavalt siiski teha ei soovi," seisis aastaraamatus.

Eestis on kapo andmetel rahvusvahelised paremäärmuslikud rühmitused leidnud vaid üksikuid järgijaid, sest noored enamasti ei soovi ennast vägivalda õhutava tegevusega siduda.

Ent terroristliku ideoloogia levitamine internetikeskkonnas ja sellega kaasnev varjatud radikaliseerumise oht püsib, märgib kapo. Kaitsepolitseiamet saab tegeleda äärmusluse esiletõusu tagajärgedega, aga äärmuslusega terviklikuna peavad tegelema kõik ühiskonna institutsioonid. "Igal ühiskonna liikmel lasub vastutus teavitada inimestest või rühmitustest, kes kutsuvad üles vägivaldse äärmusluse toetamisele."