Kapo juht peab terroriohtu Eestis väikseks

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Kaitsepolitseiameti (kapo) juhi sõnul on terrorirünnaku ohutase Eestis madal, kuid see ei välista mõne üksiküritaja tegutsemist. Samuti tuleb võimalike islamiterroristide kõrval silmas pidada ka paremradikaale.

"Eestis tervikuna on terrorismioht madal, mis ei tähenda seda, et üksiküritaja ei võiks panna terrorirünnakut toime kasvõi kööginoaga," rääkis kapo peadirektor Arnold Sinisalu

Samas rõhutas kapo peadirektor, et siinset julgeolekut ei tohiks vaadata ainult Eesti-keskselt: "Kõik see, mis kuskil teises maakera otsas toimub, võib kas otse või kaude üpris pea ka Eestit mõjutada."

"Kui konkreetsemalt rääkida, siis Eestis on kümneid ja sadu inimesi endisest NSV Liidust, kes on pärit Afganistaniga piirnevatelt aladelt. Kui me teame, et Afganistanist on inimesi põgenenud, siis nende seas on raudselt infiltreerunud ka terroriste, kes etendavad rolli, et nad on põgenikud, kuid kelle eesmärk on selle nii-öelda ülemaailmse kalifaadi eest võidelda," rääkis Sinisalu. "Mõni võib neist siia jõuda on, aga meil puudub igasugune dokumentatsioon ja võime kontrollida, kes nad on, mis nad Afganistanis tegid. Eks see kindlasti meile peavalu lähimal ajal põhjustab," lisas ta.

"Ma sellega kindlasti ei ütle, et kõik endisest NSV Liidu sealt piirkonnast pärit inimesed on potentsiaalsed terroristid, aga piisab kahest-kolmest, kes sellise rakukese moodustavad," rõhutas ta.

Kapo peadirektor meenutas ka seda, et kui kaheksa aastat tagasi tundus isegi rääkida terrorismist Eesti kontekstis veider, siis nüüd on meil sellega oma puutumus olemas, ehkki terrorirünnakuid pole siin toimunud.

"Meil on olnud kaks inimest, kes on praeguseks ka süüdi mõistetud terrorismi toetamises, meil on olnud inimene, kes läks Süüriasse võitlema ja seal suure tõenäosusega hukkus. Meie islamikogukond on suurenenud ja seal see on mõningaid inimesi, kellel on fundamentaalsed vaated, kes on radikaliseerunud," rääkis Sinisalu. "Kui me oleme omavahel arutanud ja leidnud, et need arengud, mis on Põhjamaades või Lääne-Euroopas, jõuavad Eestisse 10-15 aasta pärast, siis pigem on need arengud olnud palju kiiremad," tõdes ta.

Küsimusele teistlaadsete sihtidega terrorismist tõi Sinisalu esile paremäärmusliku terrori ohu.

"Islamistliku terrorismi reaktsioonina on paremäärmuslaste seas järjest jõulisemad ideed, et tuleb võidelda islami vastu, tuleb võidelda poliitikute vastu, kes nii-öelda soodustavad islami migrantide saabumist Euroopasse - jutt sellest, et valge rass on hädaohus ja et poliitikud tahavad rahvast välja vahetada, tekitada mingisugust segamassi, kes on kuulekas ja, ja kes enam ei kanna euroopalikke väärtusi," selgitas kapo juht. "Selliseid kummalisi ideid levib päris jõudsalt," lisas ta ning tõi näiteks Norras 77 inimest tapnud Anders Breiviku juhtumi.

"Selline võimalus, kus üksikud inimesed, kes ennast ise radikaliseerivad kuskil arvuti taga ja lähevad rünnakuid toime panema, on järjest suurem probleem. See on mõttekoht, et see on vastureaktsioonina järjest rohkem pildil," lisas Sinisalu.

Kapo juhi sõnul Euroopa Liidu riigid pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid oluliselt parandanud oma julgeolekuasutuste koostööd, mis on ilmselt aidanud ära hoida kümneid kui mitte sadu rünnakuid ja kuritegusid.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: