Maiberg ütles ERR-ile, et radikaliseerumise ennetamise tegevuskava on siseministeeriumis töös olnud juba mõnda aega ning praegu on loomisel töörühm, mis seda aitab ellu viia.

"Üks tegevustest, mis selle tegevuskava alla kuulub, oleks sellise sekkumismudeli loomine, mis on mõeldud inimestele, kes on juba radikaliseerunud, selleks, et ennetada nende vägivaldset käitumist ideoloogilistel
põhjustel või siis sellise käitumise kordumist," rääkis Maiberg.

Maiberg rõhutas, et sunniviisiliselt kedagi muuta ei saa, küll aga saab riik luua sekkumismudeli deradikaliseerimiseks. "Kui meil on radikaliseerunud inimene,
ta on nõus meiega tegema koostööd, ta näeb, et muutus on vajalik, siis me aitame ja toetame teda selles," lausus Maiberg.

"Igale inimesele me tegelikult loome ümber teda toetava võrgustiku lähtudes nendest vajadustest, mis tal täna on. Me peame aru saama üheskoos selle inimesega, mis on need põhjused, miks see inimene üldse radikaliseerus. Sageli need inimesed, kes radikaliseeruvad, ei tule õnnelikest peredest, nad on kogenud lähisuhtevägivalda, koolikiusamist, on muudel viisidel eluga pahuksis ja otsivad vastuseid oma küsimustele," rääkis Maiberg.

"Me proovime siis need asjad korda saada ja toetada inimese mõtlemise mitmekesisemaks muutumist. Kui radikaliseerunud inimene näeb maailma väga mustvalgelt, siis selle sekkumismudeli raames koostöös mentori ja kui vajalik on, ka näiteks psühholoogi, sotsiaaltöötaja, laste heaolu spetsialisti ja muude oluliste osapooltega, me toetame seda inimest, et ta saaks äärmuslusest eemale ja ta õpiks oma muresid lahendama, aga mitte vägivaldsetel viisidel," lausus ta.

"Selle lähenemise mõte on see, et lähtudes inimeste murest, me koostame võrgustiku tema ümber erinevatest asutustest, erinevatest kolleegidest – on need siis sotsiaaltöötajad, haridustöötajad, psühholoogid, kui vaja, siis ka näiteks
politsei. Või kui inimene peaks vanglas olema, siis vanglaametnikud, kellega üheskoos see töö käib ja inimesega suure tõenäosusega töötab üks ühele ka mentor või tugiisik," täpsustas ta.

Maibergi sõnul ei ole seni vajadust sellise sekkumismudeli järele olnud, ent viimastel aastatel on vajadus tekkimas.

Ta rääkis, et riik pidas vajalikuks radikaliseerumisele rohkem tähelepanu pöörama hakata pärast seda, kui kapo sellest oma 2021. aasta ja 2022. aasta aastaraamatutes kirjutas.

Maiberg ei osanud veel öelda, millise asutuse alla vastav tugiüksus tuleb. "Me praegu olemegi arutelude käigus, et kuidas olemasolevatesse teenustesse seda integreerida võimalikult palju," sõnas Maiberg.

Prokuratuuri alaealiste ja lähisuhtevägivalla kuritegude osakonna konsultant Jana Laht-Ventmann kirjutas äsja ilmunud kapo aastaraamatus, et radikaliseerunud alaealiste puhul eelistab prokuratuur karistuslike meetmete asemel kasutada mõjutusvahendeid, kuna need on noorte rehabiliteerimisel ja ühiskonna turvalisuse tagamisel efektiivsemad.

"Karistamine võib tugevdada noorte ühiskonnast võõrandumist ja suurendada riski, et nad pöörduvad tagasi äärmuslike mõjude juurde. Vajaduspõhised mõjutusvahendid, nagu nõustamine, hariduslik tugi või psühholoogiline abi, kogukonna programmid ja rehabilitatsiooniteenused aitavad radikaliseerumist ennetada. Ennetus ei ole mõjus pelgalt üksikisiku rehabilitatsiooni seisukohalt, vaid ka laiemalt ühiskonna sidususe ja pikaajalise julgeoleku tagamiseks," märkis Laht-Ventmann.