Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud sellest, kuidas lapsevanematel on lasteaialaste kõrvalt võimatu tööd teha või kuidas haigestunud lapsevanemad mõtlevad hirmuga, et kui neil peaks vaja minema haiglaravi, siis mis saab lastest.

Kuna praegusel ajal ei saa lapsi niisama vanavanematele hoida viia, võib probleemi leevendamisel abi olla tugevast kogukonnast.

Mõnikümmend aastat tagasi rajati Islandil laiapõhjaline koostöövõrgustik, milles osalesid poliitikud, kohalikud omavalitsused, lapsevanemate ühendused, koolide juhtkonnad, tervishoiuasutused, spordi- ja noorteasutused, ennetustöö tegijad, vaba aja veetmise võimaluste pakkujad ja teised.

Koostöövõrgustiku algne eesmärk oli leida lahendus konkreetsele probleemile: väga suur hulk sealseid noori suitsetasid, tarvitasid alkoholi ja muid meelemürke. Valitsuse initsiatiivil otsustati, et õpilastele tuleb kättesaadavaks teha erinevaid huviringe ja arendavaid vaba aja tegevusi, et nad saaksid kampades hulkumise asemel oma aega mõistlikumalt veeta.

Eesmärgiks seati, et iga Islandi noor osaleks paaris huviringis ning ka tema pere ja kogukond annaks oma panuse noore aja sisustamisse. Nüüdseks on Islandi noorte alkoholi tarvitamine langenud pea kümnekordselt ning mudel on oma efektiivsust tõestanud.

Mudeli rakendamine ei ole kaasa toonud ainult noorte meelemürkidest hoidumist. See on loonud ka tugevad ja ühtehoidvad kogukonnad, mis tegutsevad koos ühiste eesmärkide nimel ja aitavad neid, kes on hädas.

Olukord, kus lapsevanemad end praeguses koroonakriisis üksi ja abituna tunnevad, näitab, et vajame ka Eestis tugevamaid kogukondi, millele rasketel hetkedel toetuda. Kuigi nakkusohtliku haiguspuhangu ajal on olukord tingimata erandlik, siis head suhted ja koostööharjumused võimaldavad siingi loovaid lahendusi leida.

Näiteks saaksid lapsevanemad naabri perele pakkuda, et kui nende kodus mõni meelelahutusprogramm ette võetakse, saavad ka teise pere lapsed kasvõi veebi teel ühineda. Või kui minnakse välja mängima, oleks võimalik naabermaja pere lapsed kaasa võtta, et teisele lapsevanemale kasvõi paar hädavajalikku tunnikest võimaldada, mil saab rahulikult tööasjadega tegeleda.

Sellised pakkumised eeldavad usalduslikke ja lähedasi kogukondlikke suhteid. Et selliseid kogukondi Eestiski luua, on justiitsministeerium ja Tallinna linn Norra rahastuse toel alustanud Islandi ennetusmudeli pilootprojekti Tallinnas.

Ühe tegevusena teiste seas valmistavad Tallinna linnaosavalitsuste terviseedendajad koole ette kooli ja lapsevanema leppe tegemiseks. Leppe eesmärk on teavitada vanemaid või laste eestkostjaid sellest, kui oluline on huvituda koolis toimuvast ja oma laste arengust, ning vajadusest seada neile selged piirid. Leppe sisu lähtub lapse vanusest ja tema vanuserühmale omastest arenguvajadustest.

Vanematel on niigi raske, seega pole lepingu eesmärk neile veelgi suuremat koormust asetada, vaid vastupidi, raamistada ja korrastada olemasolevaid kohustusi. Lepe toob selgelt välja teemad, millele tähelepanu pöörata, aidates lapsevanematel paremini orienteeruda tegevustes, mida lapsega ette võetakse.

Lepingus sõnastatud teemade puhul on oluline ka koolipoolne toetus, olgu selleks koolitused vanematele, vanemlike oskuste arendamine või muu abi, mida nad vajavad – ühised eesmärgid, ühine vastutus. Mõnes koolis on lepped juba sõlmitud ja koos lapsevanematega planeeritakse edasisi tegevusi.

Luues sidemeid ja suhteid, panustame sellesse, et raskel ajal ei jää keegi üksi. Praegu on Eestis näha, et vajame tugevamat kogukondade kaasatust ja Islandi mudeli käivitamine annab selleks vajaliku tõuke.