Kristi Vinter-Nemvalts: erakordne aeg nõuab palju empaatiat

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kristi Vinter-Nemvalts Autor/allikas: Õpetajate Leht

12. märtsil möödus aasta eriolukorra väljakuulutamisest, mis ühtlasi märgib uue ja muutliku töökorralduse saabumist koolidesse. Erakorraline aeg nõuab tavapärasest erinevaid lähenemisi ja lahendusi ning kindlasti veelgi enam empaatiat. Väga oluline on aidata neil ebakindlatel aegadel raskustesse sattunud õppijal koolisüsteemis püsida, kirjutab Kristi Vinter-Nemvalts algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.

Eelmisel kevadel olid kõik koolid eriolukorra reeglitest tulenevalt distantsõppel. Käesoleval õppeaastal on koole, kus osa klasse on pidanud alatasa distantsõppel olema, ja koole, mis on jäänud viirusest peaaegu puutumata.

Paljude õppijate puhul annab valusalt tunda kooli toetava sotsiaalse õpikeskkonna puudumine. Väga ebavõrdsesse olukorda on sattunud ka koolilõpetajad, kes soovivad sügisel jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel, konkureerides võrdsetel alustel varasemate lendudega.

Pidev ja kiire ümberorienteerumine distantsilt ja kontaktis toimimise vahel on teinud keerulisemaks nii õppimise kui ka õpetamise ning juba teine kevad, mil õppetöö ei saa tavapäraselt toimuda, on kõigi asjaosaliste jaoks väljakutsete rohke. Aina murelikumalt kõlavad hätta sattunud õppijate ja nende vanemate hääled.

Parim, mida koolid kohe praegu raskustesse sattunud õppijate jaoks teha saavad, on aidata neil püsida koolisüsteemis. Kus vähegi võimalik, tuleb leida õpiraskutesse sattunud noortele võimalus jätkata õpinguid või kool lõpetada – koolist väljaarvamine peaks olema viimane lahendus.

Väga teretulnud on siin lisaks konsultatsioonide ja mitmekülgse toe pakkumisele ka näiteks alternatiivsete hindamisviiside rakendamine, olgu tegemist mitteeristava hindamise või näiteks valdkondlike pädevuste põhise hindamisega.

Kriisi ajal koolist väljaheitmisel võivad noore jaoks olla rängad isiklikud tagajärjed. Peame ühiskonnana arvestama, et haridustee katkemisel on pikaajaline negatiivne mõju inimeste toimetulekule ja majanduse arengule tulevikus. Koolist väljalangemisel on ühiskonnale tervikuna kõrge hind.

Noori puudutav statistika on viimase kolmveerand aastaga näidanud olulisi ja kiirelt tekkinud negatiivseid suundumusi. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal 15–26-aastaseid noori, kes ei õpi ega tööta (NEET-noored) 11 600, 2020. aasta kolmandaks kvartaliks aga lausa 18 000.

Kõige enam on NEET-noorte seas põhi- ja üldkeskharidusega noori. COVID-19 tingitud kriis on avaldanud juba praeguseks mõju eelkõige noorte vaimsele tervisele, tööhõivele ja sissetulekutele.

Noorte töötuse määr vanusegrupis 16–26 tõusis eelmise aasta kolmandas kvartalis 18,1 protsendini (aasta varem 10,4%). NEET-staatuses noortega seotud kulud võivad moodustada kuni 1,26 protsenti SKT-st (Eurofound 2014). Seega on vaja kasutada ära kõik võimalused, et noori koolis hoida ja nende võimalikust mahajäämusest väljatulekut igati toetada.

Haridus- ja teadusministeerium on seadnud 2021.–2024. aastate prioriteediks toetada koole COVID-i kriisi tagajärgedega tegelemisel ning pakkuda võimalusi kriisi negatiivsete mõjude seljatamiseks ja tuge vajavate õpilaste järeleaitamiseks.

Koolidele eraldatakse eelarvest täiendavat raha, et tekiks suurem võimekus pakkuda õpilastele vajadusel tugitegevusi õpilünkade tasandamiseks, koolist väljalangemise ennetamiseks ja koolipere vaimse tervise hoidmiseks.

Kuigi eelarveraha jõuab koolidesse järgmisel õppeaastal, tuleb juba praegu mõelda, kuidas saab olemasolevate vahenditega toetada õpimotivatsiooni säilimist ja õpitulemuste saavutamist ning ennetada koolist väljalangemist.

Et lastele, noortele, peredele ja koolidele appi tulla, oleme ministeeriumis välja töötamas mitmesuguseid lahendusi, et toetada nii praegu kui ka edaspidi õppijate edasijõudmist ja nende haridustee jätkamist.

Mõned lahendustest on juba kättesaadavad. Käivad ülikoolidelt tellitud tasuta e-kursused põhikooli-, gümnaasiumi- ja kutsekoolilõpetajatele. Käib koostöö asendusõpetajate organisatsiooniga ja koolides on õpetajatele abiks tudengid.

Lisaeelarvest on kavas eraldada kuus miljonit eurot, et korraldada laste- ja noortelaagreid, mille peamine eesmärk on toetada õpihuvi nii põneva kui ka arendava tegevuse kaudu. Haridus- ja noortevaldkonna koostöös toetatakse pädevuste kujunemist, mis ei ole kriisitingimustes piisavalt tähelepanu saanud. Täpsemad tingimused laagrite korraldamiseks on väljatöötamisel ja selguvad lähiajal.

Me oleme selles kriisis kõik koos ning meie ühisest tegutsemisest sõltub väga palju. Panen südamele, et kõik otsused, mis laste edasist haridusteed mõjutavad, kaalutaks õppeasutustes hoolega läbi. Hoiame ja toetame üksteist kriisiolukorras ning pakume ühiselt tuge meie lastele ja noortele, et võiksime kriisist väljudes tugevamana edasi minna.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: