Eksperdid peavad politsei jõukasutust meeleavaldustel liigseks

Foto: Priit Mürk/ERR

Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter leiab, et politsei jõudemonstratsioonid Tallinna meeleavaldustel pole vajalikud. Ka endine siseminister Ain Seppik hindab, et politseiga olukorda ei lahenda.

Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter ütleb, et üleöö Tallinnas Toompeale Riigikogu ette platsile tekkinud liikumist piiravaid aedu nähes mõtles ta, et ju politseil on selliseks tegutsemiseks oma ohuhinnang - umbes selline, mis näeb võimaliku stsenaariumina ette jaanuarikuist Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi ründamisega sarnast sündmust.

"Kui taoline ohuhinnang olemas oli, usaldusväärne, siis oleks olnud see vastuvõetav. Nüüd, kui see oli reaktsioon nendele vähestele protestijatele, siis oli see ülepingutamine," hindas Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter.

Toompealt politsei sekkumisega lahkunud inimesed jätkasid pühapäeval meeleavaldusega Vabaduse väljakul ja ka seal oli politsei suurte jõududega väljas. Sotsiaalmeedias ringlevatelt videotelt on näha nii politsei tegevust inimeste lahkusuunamisel, kui ka seda, kuidas politsei on sündmustesse jõudu kasutades sekkunud.

"Arvati võib-olla, et nad demonstreerivad jõudu ja siis ei tulda välja. Ma ei usu, et see jõudemonstratsioon väga vajalik oli ja ma tõepoolest kipun arvama, et see pigem ärritab seda protestivat poolt üles," ütles Ginter.

Politsei esindajad ise hindavad, et kuivõrd oht avalikule korrale on meeleavaldustel järk-järgult tõusnud, on suurte jõududega väljasolek olnud vajalik.

"Terviseamet on palunud politseilt lihtsalt abi, et me aitaksime avalikule koosolekule kehtestatud norme kontrollida ja täita. Ehk kõik avalikud koosolekud on siiamaani lubatud, kui ühele avalikule koosolekule koguneb kümme inimest ja nad on omavahel hajutatud. Ja selle hajutamisega politsei täna tegelebki seal," selgitas Põhja prefektuuri kriisistaabi juht Valdo Põder.

Põder lisab, et süütegude toimepanemise menetlusi on hetkel kümme, karistusi aga kaks - üks liiklusrikkumise ja teine politsei solvamise eest.

"Vähehaaval see oht avalikule korrale järjest tõuseb. Ja nagu ma ütlen, et seal on olnud provokaatorid sees, on inimesi, kes on politseid solvanud ja läbi selle me oma ohte hindame ja oleme väljas hetkel adekvaatselt," ütles Põder.

Kunagine politseijuht ja endine siseminister Ain Seppik politseinike professionaalsust kahtluse alla ei sea. Küll aga leiab ta, et ühiskonnas pandeemia tõttu kuhjunud pingeid või nende avaldumist politseiga lahendada ei saa.

"Nüüd on saadetud siis politsei aedade ja kumminuiadega ja täisvarustuses märulipolitsei. See ei lahenda olukorda, see ei rahulda inimesi ja lõppude lõpuks inimesed toetuvad ju põhiseadusele, millist väljendusvabadust praegu oluliselt kitsendatakse. Nii et siin on mõttekoht küll kogu ühiskonnal ja eelkõige selle poliitilisel juhtkonnal," ütles Seppik.

"Inimesed ju tohivad meelt avaldada, aga oluline on, et inimesed, kes tulevad meelt avaldama, peaksid kinni ka neist reeglitest, mis on hetkel Eesti riigis kehtestatud ja need reeglid on ju kehtestatud ainult sellepärast, et inimesed oleksid terved," põhjendas siseminister Kristian Jaani politsei seesugust sekkumist.

Esmaspäeval kogunes Vabaduse väljakule märksa vähem rahvast kui nädalavahetusel.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: