Reedel külastas Eestit Hispaania välisminister Arancha Gonzalez Laya. "Välisilm" küsis temalt Mikkeli muuseumis, miks ei võiks katalaanid iseseisvuda, kui neil on oma territoorium, keel, tahe iseseisvuda ja inimesed, kes oleks nõus neid juhtima.

"Kataloonia on Hispaania üks osa, Hispaania on demokraatia, demokraatia, mida juhib põhiseadus, mille on loonud kõik hispaanlased, sealhulgas katalaanid. Lõppude lõpuks loeb see, mida hispaanlased üheskoos otsustavad teha," vastas Laya.

"Teiseks, kui rääkida Katalooniast, siis te eeldate, et kõik katalaanid mõtlevad ühtemoodi. Aga kõik katalaanid ei mõtle ühtemoodi. Ainult umbes 35-37 protsenti katalaanidest, nagu me nägime viimastel valimistel Kataloonias, tahaks iseseisvuda. Ja kui see oleks norm, siis mis hoiaks tagasi teisi regioone Hispaanias, kellel on samuti oma keel, kellel on samuti oma valitsus, kellel on samuti oma inimesed?" lisas minister.

Kataloonia iseseisvumiseks peaks põhiseaduse järgi seda soovima enamus nii Kataloonias kui ka Hispaanias kokku.

"Vastasel juhul on kaos. See on see, mida me oleme Euroopas õppinud, et kui igaüks otsustab oma tahte kohaselt respekteerimata teisi, siis on see kaos. Ja me teame, kuhu kaos meid viib. Me ei taha kaost, me tahame vabadusi inimestele ja ühtede kodanike vabadus on ka teiste kodanike vabadus. Kui me räägime siin ühes või teises suunas mineku üle otsustamisest, iseseisvusest või mitte, siis see, mis on tähtis, on respekteerida teie vabadust ja ka teiste kodanike vabadust," rääkis Laya.

Kataloonia iseseisvuslaste juht, Belgiasse põgenenud Carles Puigdemont jäi hiljuti ilma saadikupuutumatusest europarlamendis. See tähendab, et Hispaanial võib tekkida reaalne võimalus ta kohtu alla anda. Vangi võib ta minna kuni kümneks aastaks. "Välisilm" küsis, kas teisitimõtlemise eest trellide taga istuv Puigdemont ei näeks välja sama halb olukord kui Navalnõi Venemaal.

"Esiteks, Carles Puigdemont pole vangis. Carles Puigdemont on Euroopa Parlemandi liige, Carles Puigdemont elab vabaduses, Carles Puigdemont naudib kõiki neidsamu õigusi ja vabadusi, mida teised kodanikud. Carles Puigdemont peab alluma Hispaania seadustele. Ta peab kohtu ette astuma. Praeguseks hetkeks ta seda teinud ei ole, sest ta on Euroopa Parlamendi liige ja ta on kasutanud immuniteeti, et kohtu ette mitte astuda," rääkis Laya.

"Ja ma olen solvunud, et te võrdlete Hispaaniat Venemaaga. Ma olen solvunud. Hispaania on demokraatia, kus, nagu ka Eestis, inimesed, kes rikuvad seadust, on vastutavad seaduse ees," lisas ta.

Välisminister ei välista, et Hispaania võiks osta Venemaalt vaktsiini Sputnik V, kui see on saanud heakskiidu Euroopa Ravimiametilt. Vene propaganda teemat ta siin esile ei toonud.

"Oleme hetkes, kus inimesed on teinud midagi sellist, mis on ime. Vähem kui aastaga on välja töötatud vakstiinid, millega vältida koroonat. Ja ma tahan tunnustada iga teadlase pingutust, tulgu see Hiinast, Venemaalt, Saksamaalt, USA-st, Itaaliast või Hispaaniast. Iga teadlane väärib meie tunnustust ja suurt tänu, sest nende pingutuste kaudu saame meie olla kaitstud. Seega, me pigem vaatame vaktsiinidele kui vahendile, millega ravida koroonat, mitte kui geopoliitika osa ja sellest lähtudes peab Sputnik, nagu ka iga teine vaktsiin, läbima lihtsalt kõik tõendusprotseduurid, mis garaneeriks, et see on inimesele kasutamiseks ohutu," rääkis Laya.

Tema ise ei ole veel koroona vastu vaktsineeritud. "Hispaanias vaktsineeritakse põhimõtte järgi, et kõigepealt eakad ja riskirühm: vanemad inimesed kõigepealt, eesliini tervishoiutöötajad, sõjavägi, meie julgeolekujõud. Nemad tulevad kõigepealt, meie tuleme siis. Mina saan siis, kui selleks tuleb minu kord," selgitas ta.

Eestis on lõpmatu mure Venemaa ja tihti tundub, et Euroopa lääneosas ei saada selle mure sisust aru. "Välisilm" uuris, kas Hispaaniast vaadates jääb mulje, et Eesti reageerib Venemaast rääkides üle.

"Me kõik oleme oma ajaloo vormitud. Ja te olete oma ajaloo vormitud. Teil on tekkinud oma hirmud ja püüdlused, mille on kujundanud teie ajalugu. Ma ei saa kommenteerida teie ajalugu, ma pean seda respekteerima. Ja mida meie saame teha, mida Hispaania saab teha, on tugevdada teie julgeolekut, teha teie olemine teie naabri kõrval kindlamaks. Seetõttu on Hispaania NATO liikmena kohal idablokis, patrullides teie taevas. Me ei kommenteeri teie mõtteid ja tundeid, kuid me jagame vastutust, tagamaks teie turvalisust teie naabri kõrval," ütles Laya.

Hispaania välisminister oli Tallinnas, kuna Eesti ja Hispaania diplomaatilised suhted on saanud 100-aastaseks.

"Hispaania asub Euroopa Liidu lõunaservas, Eesti elab Euroopa Liidu idaservas, me mõlemad elame Euroopa Liidu servades, kuid me mõlemad tahame ka elada tugevamas Euroopa Liidus. See paneb meid koos töötama, et ehitada see vastupidavamaks, tugevamaks Euroopa Liiduks, et see aitaks meil toime tulla naabritega ja kaitsta meie inimesi ja aidata meie inimestel areneda," rääkis Laya.

Diplomaatiliste suhete tähtpäevaga seoses on Mikkeli muuseumis avatud suurejooneline näitus "Zuloaga. Hispaania hing".