"Tegu on salajase hääletusega. Hispaania on õigusriik ja meie tugev liitlane NATO-s. Käsitletav sündmus toimus rohkem kui poolteist aastat enne praeguste saadikute mandaadi algust Euroopa Parlamendis," ütles parlamendi suurimasse, Euroopa Rahvapartei saadikurühma kuuluv Riho Terras (Isamaa). "Ma usun, et Hispaania riik oma kohtusüsteemiga suudab tagada õiglase kohtupidamise ja kui me ei usalda seda riiki, siis ju seame kahtluse alla Hispaania demokraatia," lisas ta.

Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni liige Jaak Madison (EKRE) rääkis ERR-ile, et jääb erapooletuks, kuna tema sõnul saab seda küsimust vaadata kahtepidi. "Ma ei tahaks [saadikupuutumatuse äravõtmise] poolt hääletada, kuna siin on siiski poliitilise protsessi kahtlus," ütles ta. "Aga teisalt ma ei taha ka vastu hääletada, sest siis ma näitaksin, et ma ei usalda Hispaania kohtusüsteemi," rääkis Madison.

Ka Yana Toom (Keskerakond) Uueneva Euroopa fraktsioonist ütles, et ei võta seisukohta: "Ma jään erapooletuks. Ma lihtsalt olen seda meelt, et õigusorganid peavad oma tööd tegema," ütles Toom.

Mitu saadikut laskis oma vastustes siiski aimata, kuidas nad võiksid hääletada, kui rääkisid, et pooldavad poliitilist dialoogi ning usuvad Hispaania demokraatiasse ja õigusriiklusesse. Lisaks tõid nad välja, et katalaani poliitikutelt Carles Puigdemontilt, Antoni Cominilt ja Clara Ponsatilt saadikupuutumatuse äravõtmise aluseks on toodud nende tegevus 2017. aastal, kui nad veel Euroopa Parlamenti ei kuulunud.

"Ma olen enda jaoks selle küsimuse väga põhjalikult läbi mõelnud ja ma tean kuidas ma hääletan ja ma võin öelda nii palju, et ma ei jää erapooletuks aga midagi enamat ma ka ei ütle, sest tegemist on salajase hääletusega. Lõppude lõpuks puudutavad need teod aastat 2017, kui mitte ükski nimetatud isikutest ei olnud Euroopa Parlamendi saadik ja Euroopa Parlamendi põhimõte on, et puutumatus antakse ainult saadikuvolituste ajaks ja nende tegude eest, mis pandi toime saadikuks olles," ütles sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand.

Sama rääkis ka Uueneva Euroopa fraktsiooni liige Andrus Ansip (Reformierakond). "Ma põhimõtteliselt ei pea õigeks, kui osa saadikuid avaldavad, kuidas nad salajasel hääletusel hääletavad. Sellega pannakse sundolukorda ka need, kelle jaoks see on oluline teema," ütles Ansip.

Ekspeaminister lisas siiski, et ei pidanud peaministrina ega pea ka nüüd õigeks Hispaania siseasjadesse sekkumist: "Mina pean Hispaaniat demokraatlikuks õigusriigiks, austan Hispaania territoriaalset terviklikkust ja ma olen veendunud, et nad saavad oma küsimustega ise hakkama."

Ka Ansip viitas sellele, et kolmele katalaanile süüks pandavad teod toimusid enne seda, kui nad Europarlamendi liikmeteks said. "Tavapäraselt peaks saadikupuutumatus andma parlamendi liikmele kaitse saadikuna tehtud otsuste suhtes," lisas Ansip.

Ka sama fraktsiooni liige Urmas Paet (Reformierakond) usub, et Hispaania ja katalaanidest iseseisvuslased peavad konfliktile poliiitlise lahenduse leida. "Et tegemist on salajase hääletusega, siis pole korrektne seda enne hääletust avaldada. Aga põhimõtteliselt olen seisukohal, et poliitilised vastasseisud tuleb lahendada poliitiliste vahendite ning dialoogiga," ütles Paet.

Sotsiaaldemokraat Sven Mikser vastas ERR-i palvele selliselt: "Teen hääletusel hoolikalt läbikaalutud otsuse, mis põhineb minu tõekspidamistel ja parimal mulle kättesaadaval informatsioonil. Kuna hääletus on salajane, siis ei pea ma antud juhul õigeks oma otsust avaldada."

Kolm katalaani iseseisvuslast viibivad alates 2017. aastast Belgias eksiilis. Eksiilis olemise põhjus peitub nende püüdlustes Katalooniat Hispaaniast eraldada. Hispaania valitsus kuulutas nende püüdlused seadusevastaseks. Hispaania esitas jaanuaris parlamendile taotluse võtta katalaanidest iseseisvuslaste saadikupuutumatus.

Euroopa Parlamendi eelmise kahe koosseisu liige Indrek Tarand avaldas aga koos 51 endise eurosaadikuga eelmisel nädalal pöördumise, milles kutsus parlamenti hääletama katalaanidelt saadikupuutumatuse vastu. Tarand rääkis ERR-ile, et Hispaania kohtusüsteemi eripärade tõttu ei pruugi katalaanid saadagi võimalust lasta oma küsimust Euroopa kohtus arutada.