Airi Mitendorf: vägivallastatistika peegeldab hirmu Eesti kodudes

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Airi Mitendorf Autor/allikas: Sotsiaalministeerium

Me peame jätkuvalt ja järjest valjemini rääkima naistevastasest ja perevägivallast. Isegi kui jätta kõrvale vaimne vägivald, seksuaalne ahistamine, jälitamine ja kübervägivald, on perevägivalla statistika ehmatav, kirjutab Airi Mitendorf.

Üle-euroopalise uuringu andmetel esineb Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kõige rohkem füüsilist vägivalda ja kõige sagedamini on vägivallatsejaks pereliige1 ja kannatajaks naine.2

Pideva hirmutunde tekitamine ja vägivallatsemine kodus on uskumatult paljude meeste igapäevaelu lahutamatu osa. Olukord on veelgi šokeerivam seetõttu, et pereliikmete väärkohtlejad ei ole avalikkuses hästi äratuntavad, räuskavad või laamendavad inimesed, nad võivad olla väljapool kodu igati meeldivad haridustöötajad, ettevõtjad, kirikutegelased, poliitikud, ametnikud. Seni, kuni nad jõuavad koju.

Arusaam, et vägivald ei ole pere siseasi ja sellesse tuleb sekkuda, on muutunud käibetõeks. Vägivalla kohta käivate müütide ümberlükkamine on vajalik vägivalla all kannatajate huvides – oluline on julgustada neid abi otsima ja panna vägivallatsejad oma tegude eest vastutama.

Müüt 1. Kui vigastusi ei ole, ei saa ka vägivald nii tõsine olla

Füüsilist vägivalda on tõesti lihtsam märgata ning see vägivalla vorm on seetõttu inimestele kõige enam tuttav. On mitmeid teisi perevägivalla liike, mis kannatanuid tõsiselt kahjustavad: kontrolliv käitumine, emotsionaalne väärkohtlemine, seksuaalne ja majanduslik vägivald.

Hingehaavad, mille jätab vaimne vägivald, võivad olla sama sügavad ja raskelt paranevad kui vigastused, mille põhjustavad löögid ja raputamised. Neid haavu ei ole nii lihtne märgata.

Ligi pooled naistest on kogenud vaimset vägivalda – endine või praegune partner on neid halvustanud või alandanud, ähvardanud füüsiliselt haiget teha, keelanud kodust lahkuda, jälitanud, pannud luku taha või võtnud ära autovõtmed, pangakaardi või raha.

Müüt 2. Naised ja mehed kasutavad vägivalda võrdselt

See on üks sagedaseim perevägivallaga kaasnevaid vääruskumusi. Kindlasti on naisi, kes kohtlevad oma meessoost partnereid väga halvasti, solvavad neid, püüavad kontrollida, alandavad nii omavahel olles kui teiste ees. Statistika nii Eestis kui ka mujal maailmas näitab, et 8-9 juhul kümnest on paarisuhtevägivalla ohver naine.

Müüt 3. Ta on selle ära teeninud ja ise provotseeris vägivalda

Väga sageli süüdistatakse ohvrit käitumises, mis mõjub vägivallatsejale nii, et ta ei suuda ennast kontrollida ja muutub vägivaldseks. See müüt põhineb uskumusel, et vägivallatsejal on justkui õigus hinnata oma partneri käitumist ja karistada teda "sobimatu" käitumise eest – partner kulutab liiga palju, viibib liiga palju kodust eemal, näägutab.

Vägivallatsejad püüavad leida järjest uusi põhjendusi enda vägivaldsele käitumisele. Eestis tehtud uuringud on näidanud, et kahjuks on siiani levinud ohvreid süüdistavad hoiakud, küll oli "seelik liiga lühike" või "elukombed kerged". Mitte keegi ei ole "ära teeninud" füüsilist või vaimset vägivalda. Tuleb meeles pidada, et kannatanute süüdistamine takistab neil abi küsida ja võimaldab vägivallal jätkuda. Vägivallatsemises on süüdi vägivallatseja.

Müüt 4. Alkoholi tarvitamine põhjustab vägivalda perekonnas

Vägivaldse käitumise põhjuseks on võimu ja kontrolli vajadus. Alkohol annab vägivallatsejale ettekäände oma tahte maksma panemiseks. Nii alkoholi liigtarvitamine kui ka perevägivald on levinud probleemid ja seega ei ole üllatav, et need mõlemad esinevad ühel ja samal inimesel koos.

Siiski, enamik vägivallatsejaid ei ole sõltlased ja nad väärkohtlevad oma partnereid ka siis, kui nad on kained. Tõsi on, et alkoholi liigtarbimine võib vägivallatseja julmust või tujukust oluliselt suurendada.

Terapeudid ütlevad, et vägivallatsejate puhul ei ole sugugi harv see, et muutuvad sõltuvusest vabanemisel hoopis vägivaldsemaks, mittejoomine ärritab ja nad elavad seda välja pereliikmete peal.

Müüt 5. Vägivalla all kannatajad saavad ise vägivaldsest suhtest lahkuda

Jah, see on tõsi, kuid vägivaldsest ja kontrollivast suhtest on väga keeruline lahkuda. Tihti jätkub vägivald ka pärast paarisuhte lõppemist.

Ohvrid jäävad vägivaldsesse suhtesse väga erinevatel põhjustel: neil on piinlik, et neil on vägivaldne partner; neil on hirm, et inimesed süüdistavad neid; nad hoolivad enda partnerist vaatamata sellele, kui vägivaldne ta on; neil puudub majanduslik kindlustatus; nad ei tea, milline abi on olemas; neil on hirm jääda üksi ja eemale sõpruskonnast; nad kardavad enda ja oma laste elu pärast; neil püsib lootus, et vägivald ei kordu; neil on hirm kaotada õigus kasvatada oma lapsi; neil on hirm õigussüsteemi ja politsei ees.

Hoolimata nendest hirmudest on oluline mitte jääda üksi. Kui tundub, et lähedasi usaldada ei saa või nad ei ole kättesaadavad, pakuvad perevägivalla ohvritele tuge naiste tugikeskuste ja ohvriabi töötajad.

Müüt 6. Peredes ikka juhtub ja teised ei peaks sekkuma

Vägivald ei ole peresuhete loomulik osa. Lähisuhtevägivald on kuritegu, mis põhjustab vaimseid ja füüsilisi vigastusi. On küllalt palju neid, kes vaatavad mööda ja teevad näo, et ei märka.

Põhjuseid võib olla mitmeid: nad ei oska, vägivallatseja on neile tuttav ja nad ei taha probleeme, nad ei usu vägivalla tõsidust. Siiski, järjest enam sekkuvad ja pöörduvad politseisse ka naabrid ja sugulased, kui kuulevad naaberkorterist kukkuvate asjade heli ja karjumist või märkavad vägivalla tundemärke. Sekkudes võib päästa elu.

Kõige olulisem on see, et vägivaldsust ümbritsev vaikus saab murtud. Perevägivalla levikus ei ole süüdi mitte üksnes vägivallatseja, vaid ka ükskõikne naaber, kolleeg või sõber. Kui on kahtlus, et sõprade või naabrite peres ei ole kõik päris korras, aga pole kindlust, et tegemist on vägivallatseva partneriga, tuleks pidada nõu pere- ja naistevastase vägivalla spetsialistidega ohvriabis või naiste tugikeskustes.

Müüt 7. Perevägivald on peamiselt kehvemal järjel olevate inimeste probleem

See uskumus vägivallatsejast kui võrdlemisi väheharitud lihttöölisest mehest loob eksitava pildi. Nii jääb tähelepanuta tõsiasi, et ülikooliharidusega ja kõrgel ametikohal töötava mehe puhul on vägivalla kasutamine partneri vastu enam-vähem sama levinud kui iga teise puhul.

Edukas ettevõtja, kohaliku omavalituse volikogu esimees, spordiklubi treener ei seostu nii kergelt väärkohtleja kujundiga, kuid võivad olla sellegipoolest väga kohutavad partnerid. Mida võimukamal positsioonil on vägivallatseja, seda raskem võib olla ohvril vägivaldsest suhtest vabaneda.

Müüt 8. Lapsed ei ole teadlikud vägivallast kodus, nemad ei ole ohvrid

Kodune elu koos vägivallatsejaga on lastele sama stressirohke kui nende emale. Lapsed on kannatajateks ka siis, kui vägivald ei ole suunatud otse nende vastu. Lapsed kuulevad enda vanemaid, neid täiskasvanuid, keda nad armastavad ja kellest nad sõltuvad, vihaselt karjumas, hirmunult palumas, valu käes nutmas.

Kui vägivallatseja peksab seinu, lükkab ümber mööblit,  haarab lapsi veel tõsisem hirm ja see saadab neid ka rahulikumal ajal. Nendel lastel esineb rohkem käitumisprobleeme ja tähelepanuhäireid, samuti agressiooni, mõnuainete kasutamist, depressiooni ja enesevigastamist ning muid väga tõsiseid stressireaktsioone.

Vägivaldse suhte lõpetamine turvaliselt

Suhte lõpetamine vägivaldse partneriga on keeruline. Väga vähesed vägivaldselt käituvad inimesed lasevad suhtel lõppeda probleemideta. Paljude spetsialistide tungiv soovitus on otsida abi vägivallaohvriteid aitavatest keskustest.

Kui vägivalla all kannatanul on hirm oma partneri ees, on otstarbekas koostada turvaplaan isegi juhul, kui sellel hetkel ei ole valmisolekut suhtest lahkuda. Turvaplaanis mõeldakse läbi võtted turvalisuse suurendamiseks vägivallatsejaga koos elades ja suhtest lahkumisel.

Naistel, kellel on õnnestunud suhtest lahkuda ja lahku jääda, on peaaegu alati olnud olemas vastav plaan. Kui otsustatakse viivitamatult ohtlikust olukorrast põgeneda ja kui on vähegi võimalik, tuleb kaasa võtta lapsed. Mõned kannatanud on niivõrd suures ohus, et nad on sunnitud lapsed maha jätma. Viivitamatult tuleks teatada politseisse numbril 112.

Eestis on naiste tugikeskused kõikides maakondades. Kontaktid leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Keskused pakuvad turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral turvalist majutust nii naisele kui temalastele. Vägivalla all kannatatavad mehed saavad pöörduda nõustamiseks sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonda. Nii naiste tugikeskuste kui ka ohvriabi teenused on kannatanutele tasuta.


1 FRA (2021) Crime, safety and victims' rights – Fundamental Rights Survey
2 FRA (2014) Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring. Tulemuste kokkuvõte.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: