EKRE ja koalitsioon jõudsid NETS-i eelnõu osas kompromissile
EKRE on valmis koalitsiooniga riigikogus menetletava nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) osas kompromissile minema. EKRE esimehe Martin Helme sõnul jõuti arutelude käigus valitsuserakondadega sõnastuseni, mis mõlemale osapoolele sobib.
"Oleme vahetanud valitsusparteidega mõtteid, kuidas saavutada see, et pandeemia lahendamiseks vajalikud seadusemuudatused ei kujuneks tagaukseks, mille kaudu meie vabadusi ja õigusi ära viiakse. Arutelude käigus oleme jõudnud sõnastuseni, mis minu hinnangul võtab NETS-ist maha need ohtlikud paragrahvid, mille vastu ka inimesed tänaval protestisid," kirjutas Helme sotsiaalmeedias.
Helme sõnul arutas EKRE fraktsioon väljapakutud sõnastust ja leidis, et need on fraktsiooni muudatusettepanekutele sarnased. "Kui komisjonis kompromiss heaks kiidetakse, saame oma parandusettepanekud tagasi võtta," lisas Helme.
"Lühidalt ütleb uus lahendus seda, et politsei kaasamine pandeemia lahendamisse toimub ainult kas hädaolukorra või eriolukorra ajal, selgelt fikseeritud ülesannete täitmiseks ja mitte automaatselt, vaid valitsuse eraldi otsusega. Samuti vaatame üle, et erinevad trahvid ei oleks proportsioonist väljas, võrreldes muude karistustega. Kui nii läheb lõpuks seadusesse, siis meie jaoks on probleem leidnud mõistliku lahenduse," kirjutas Helme.
Helme hinnangul on Tallinnas toimunud meeleavaldused ja EKRE avaldatud surve NETS-i menetluse käigule mõju avaldanud.
Opositsioon esitas varem venitamistaktikana eelnõule 169 muudatusettepanekut, mida tuleks sotsiaalkomisjonis menetleda.
Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka (KE) ütles teisipäeval ERR-ile, et EKRE esitas 127, sotsiaaldemokraatlik erakond ühe muudatusettepaneku, Isamaa kaks muudatusettepanekut ja EKRE-sse kuuluv riigikogu liige Kalle Grünthal 39 muudatusettepanekut.
Reformierakonna fraktsiooni juhi Mart Võrklaeva sõnul viib sotsiaalkomisjon eelnõusse selge viite, et terviseamet saab kutsuda politsei appi piirangute täitmist kontrollima ainult eri- või hädaolukorra korral. "Seni oli see kirjas ainult seaduse seletuskirjas. Appi kutsumise otsuse peab tegema valitsus," lisas ta.
"Pandeemia korral peab riigil olema kindlus, et viiruse leviku piiramiseks kehtestatud nõudeid ka kontrollitakse. Samuti peab olema võimalik neid, kes oma käitumisega päriselt teiste inimeste elu ohtu seavad, ka trahvida," sõnas Võrklaev.
Toimetaja: Barbara Oja