Tänavu 18. märtsil esitasid kõik opositsiooni 19 liiget linnapea Kosenkraniuse vastu umbusaldusavalduse, heites ette, et Pärnu linnavalitsus on Kosenkraniuse juhtimisel alates 2018. aastast otsinud erinevaid võimalusi Lootsi 10 asuvale riigikaitsemaale sihtotstarvet eirates korruselamu rajada.

Kosenkranius lükkas süüdistused tagasi, öeldes, et ehitusloa järgi ei tohi Lootsi 10 korruselamut ehitada. Kui omanik soovib ehitada vabatahtlike päästjate maja ümber kortermajaks, on tal vaja algatada detailplaneering ja läbi detailplaneeringu muuta maa sihtotstarvet.

Tegemist oli juba teise umbusaldusavaldusega linnapea Kosenkraniusele.

Pärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeiniku hinnangul ühtegi sisulist etteheidet linnavõimule opositsioonilt ei ole, umbusaldajate ainuke soov on võimule pääseda ja takistada koalitsioonileppe täitmist.

"Reformierakonda ja Isamaad häirib kõige rohkem peatselt algav kolmanda Pärnu silla ehitus, mida nad üritasid blokeerida ka vabariigi valitsuse tasandil. Iseenesest on see kurb – Pärnu on väike koht ja kõik kohalikud poliitilised jõud võiksid vastandumise asemel teha koostööd ühiste eesmärkide nimel," lausus Korobeinik.

Pärast eelmise aasta kevadel toimunud Isamaa lahkumist Pärnu võimuliidust moodustasid uue koalitsiooni valimisliit Pärnu Ühendab, Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kellel on volikogus 20 esindajat. Opositsiooni jäid 19 Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esindajat. Seega on koalitsioonil Pärnus juba ligi aasta olnud ainult ühehääleline ülekaal.