"Erisaadiku soovime välja valida jaanipäevaks. Meie ootus on, et ta oleks diplomaat, kes on töötanud mõnes Eesti välisesinduses ning oleks nende teemadega kursis," ütles välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar ERR-ile. Erisaadiku alluvuses hakkab lisaks tööle veel kaks ametnikku.

Kui eelmise valitsuse ajal oli üleilmse eestluse valdkonna kureerimine siseministeeriumis rahvastikuminister Riina Solmani alluvuses, siis valitsusvahetusega selline ministrikoht kaotati ja väliseestlaskonnaga tegelemine toodi välisministeeriumi alla.

Kodar rääkis, et lisaks erisaadiku töölevõtmisele on kavas aasta lõpuks esitada valitsusele üleilmse eestluse programm, see vastu võtta ja käivitada ning saavutada valdkonnale ka baasrahastus.

"Sel juhul saaksime valdkonda süsteemselt arendada ning toetada välismaal elavaid eestlasi ja nende initsiatiive," ütles asekantsler. Väliseestlaskonna organisatsioonide toetamine on vajalik näiteks selleks, et oleks partner, kellega suhelda, kes kohalikke eestlasi esindab, selgitas Kodar.

Tema sõnul pakub riik väliseestlastele konsulaarteenuseid ja toetab nende kultuurilist tegevust, kuid samas on saanud eestlaskonnalt ka palju pakkumisi, kuidas nad võiksid Eestit aidata. Eelkõige puudutab see äridiplomaatiat ja Eesti ettevõtete abistamist välisturgudel, kuid mõnel juhul saavad väliseestlased toetada Eestit oma kodukohariigi ühiskondlikus elus ka rahvadiplomaatia vormis.

"Valdkonna tegevused peavad olema välja töötatud pikka perspektiivi silmas pidades. Kõik see eeldab ka väga head ja tõhusat riigisisest koostööd ministeeriumide ja erasektori ning vabakondade esindajatega," tõdes Kodar.

"Igal juhul soovime üleilmse eestlaskonnaga suhteid hoida ning tagada, et iga välismaal elav eestlane, kel selleks soovi, saab Eestiga kontaktis olla," rõhutas ta.

Sel nädalal korraldas välisministeerium esimese üleilmsete eestlaste virtuaalfoorumi, kus tutvustas välismaal elavatele eestlastele suunatud tegevusi ja plaane.

Foorumit jälgis otse-eetris üle maailma umbes 1200 inimest, aga kuna seda saab ka järele vaadata, siis osalejate arv suureneb veelgi, ütles Kodar. Tema sõnul pole täpselt teada, mis riikidest jälgijaid oli, kuid positiivsed vastukajad on saabunud maailma väga erinevatest ja kaugetest nurkadest.

"Foorum ja sellele järgnenud positiivne tagasiside on meile andnud kinnitust ja teadmist, et meie esmased sammud on olnud asjakohased ning on seetõttu heaks pinnaseks edasisteks diasporaa suunalisteks tegevusteks. Foorumil saime taaskord kinnitust, et välismaal elavad eestlased soovivad olla aktiivselt kaasatud Eesti riigi tegemistesse ja neid rõõmustab, et Eesti näeb neis suurt potentsiaali. Välismaal elavatele eestlastele on tähtis tunda riigi tunnustust selle eest, et nad esindavad ja tutvustavad oma riiki igapäevaselt kõikjal maailmas," ütles Kodar.

Hinnanguliselt elab Eestist väljaspool umbes 200 000 Eesti juurtega inimest. Virtuaalfoorum peeti eesti keeles, kuid sellel oli sünkroontõlge ka inglise ja vene keelde.