Protestid piirangute vastu on leidnud aset pea kõikjal Euroopas

Foto: Priit Mürk/ERR

Viimastel nädalatel oleme Eestis näinud proteste koroonapiirangute vastu. Sarnased meeleavaldused on leidnud aset pea kõikjal Euroopas. Kogu maailmajaos on tänavaile tulnud inimesi veendunud koroonaeitajatest töötuks jäänud kelneriteni, vaba ühiskonna ja kodanikuõiguste aktivistidest äärmuslaste ja diktatuuri pooldajateni.

Saksamaa, Austria, Rumeenia, Soome nüüd ka Eesti - need on riigid, kus viimasel ajal koroonapiirangute vastu tänavaile tuldud. Pandeemia jooksul on seda juhtunud aga pea igas Euroopa riigis ning mujalgi maailmas, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Markantseim näide on Saksamaa Querdendenkerid ehk teisitimõtlejad, kelle liikumisega seostatakse ka neonatse. Väga kahtlaseid sidemeid on just radikaalsema otsa meeleavaldajate hulgas kohatud mujalgi, Eestiski. Ekspertide hinnangul on meeleavaldused kõikjal Euroopas puhkenud siiski rohujuure tasandil ning kõik need, kes sooviks proteste oma huvides ära kasutada, on väljaastumistega ühinenud hiljem.

Protestijate üht osa iseloomustav täielik koroonaeitus tundub küll räige, haiguse olemasolu eitama sunnib inimesi aga vajadus ühiskonnas üldise ärevuse keskel turvatunnet leida:

"Meeldivam on uskuda, kergem on uskuda, sest kui sa pead elama pidevas pinges ja pidevas hirmus, et äkki ma saan ka selle jubeda viiruse kaela, see tegelikult koormab ja üks selline ütleme inimese seesmise tasakaalu hoidmise variante on ka see, et eitada seda, millest ei saada aru, mis tundub liiga hirmutav," rääkis Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping. Tema sõnul ei maksa sellepärast ka eitajaid lollideks pidada.

Peamiselt vastandutakse piirangutele ja meetmetele

Kui vaadata Eestivastase propaganda paljastamisega tegeleva ühenduse Propastop koostatud koroonasõnumite maailma kaarti, siis enamik meeleavaldajaid elab kas Piirangutevastasuse mandril, Meetmekriitika mandril või Kõhkluste mandril.

Koroonaeituse mandri elanikke on meeleavaldajate hulgas tegelikult vähe, küll torkavad nemad kõige paremini silma.

"Selliseid aktiivseid protestijaid muidugi on tegelikult vähe. Ega see selliste aktiivsete vastaste ja meetmete mittejärgijate hulk ei ole ju kokku nii suur, kui võib-olla ka meediapildis tundub. Selles mõttes on selline silmatorkav ja kurioosne, kui sa näed, kuidas inimesed avalikult, tahtlikult ei järgi siis need reegleid, mis justkui siis ühiskonnas peaks olema selleks, et meil kõigil kollektiivselt oleks parem," sõnas Tartu Ülikooli kommunikatsiooni lektor Marko Uibu.

Meeleavaldajaid on erinevaid ning põhjusi, miks meelt avaldatakse on erinevaid. Eksperdid rõhutavad, et ühe mõõduga kõikidele meeleavaldajatele kindlasti mõõta ei tohi.

"Minu arust on see kohutav. Me tuleme just meeleavalduselt, me oleme piirangute vastu, me tulime tänavaile ja minu arust on piirangud suur oht demokraatiale. See, et üks inimene siin otsustab, mida me võime teha ja mida me teha ei tohi, see on minu jaoks väga, väga hirmutav," rääkis Potsdami elanik Anne-Marie Slansky.

"Me kutsume valitsust üles ühiskonda viivitamatult avama, austades kõiki reegleid ja protokolle, mis te ise meile juba mitu kuud tagasi kehtestasite ja mille täitmisse me oleme raha paigutanud, et igati protokollikohased olla," sõnas Toskaana ametiühingutegelane Saviano Raffaele.

Hirm õiguste kaotamise ees

Põhjuseks, miks koroona olemasolu uskuv ning selle haiguse eest ka korrakohaselt hoiduv ning vaktsineerimist pooldav inimene tuleb samale meeleavaldusele täieliku koroonaeitajaga, on neid ühendav alususkumuste süsteem.

"Üks oluline alususkumus on kindlasti see, et need meetmed ei ole proportsionaalsed, et viirus võib olemas olla, aga kuidas selle vastu võideldakse, see kahjustab liialt inimesi ja võtab ka potentsiaalselt veel rohkem vabadusi ja on ohtlik ka edasise mõttes," rääkis Tartu Ülikooli lektor Uibu. "See õiguste äravõtmise küsimus on väga kriitiline ja sageli need inimesed, kes on vastased ja kuidagi eriti teravalt reageerivad, võib-olla nad ka muidu ei tunne, et neil õigusi või hüvesid väga palju oleks."

Kohati juba ühiskonnaohtlikuks muutuv usaldamatus valitsuse, poliitikute ning igasuguste ametlike institutsioonide vastu algas ammu enne koroonapandeemiat, praegune olukord maailmas vaid võimendab seda. Brexit ning Donald Trumpi valimine USA presidendiks on kaks näidet usaldamatusest koroonaeelsest maailmast. Ekspertide sõnul on usaldamatuse põhjuseks sageli vanade poliitiliste jõudude võõrandumine rahvast.

"Kuna neil on võim, siis nad kasutavad seda võimu ja teevad seda nii, nagu nad seda heaks arvavad või oskavad või kuidas peavad kõige paremaks ja nagu siis siin Eestis selle koroona puhul on kohe täiesti selgelt märgata, et sealjuures ununeb täiesti see, et inimestele oleks mõistlik seletada, miks just niimoodi tehakse ja enamgi veel, kui siia lisanduvad sellised erakondade omavahelised võitlused," rääkis eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Tereping.

Uibu hinnangul ei tasu koroonaprotestidest suurt numbrit tehagi, sest võimalus, et nad ühiskonna üldisi hinnanguid arvestatavalt oma poole kallutada suudavad, pole kuigi suur.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: