"Mis oleks, kui Tallinn oleks päriselt hea rattalinn? See tähendab linna, kus rattaga sõidab tööle suur osa elanikest ja kooliskäimiseks eelistavad lapsed liikumisvahendina ratast, kus rattaga on iga päev ja aasta läbi hea ja ohutu liikuda, rattasõidu kui liikumisviisi maine on hea ning rattakultuuri kõrge tase on tähtis osa linna kuvandist."

Nii algab Tallinna rattastrateegia, mis pole nelja koostaja – säästva transpordi ja keskkonna ekspert Mari Jüssi, liikuvuskonsultant ja teedeinsener Marek Rannala ning arhitektid ja linnaplaneerijad Raul Kalvo ja Tõnis Savi – soovmõtlemine ega lihtsalt lennukad ideed. Tegu on praktilise kavaga, mis koostati koostöös linnaametitega ning kiideti Tallinna poolt heaks.

Strateegia autorid ütlesid ERR-ile, et strateegia tähtsaim punkt oli mugava, ohutu ja sidusa rattateede põhivõrgu loomine, mis soodustaks jalgratta kasutamist igapäevaseks liikumiseks. 

"Rattastrateegia järgi tuleb selleks alustada südalinnast ja laienedes võrgustikuga linnaosade suunas," ütles Marek Rannala.

Nii pole aga asjalood olnud. Näiteks pandi üks suur südalinna projekt, peatänav, seisma, sest linnavalitsuse hinnangul tuleb enne mõni muu asi ära teha, et kesklinna bussiliiklust päris segamini ei lööda ja ummikud talumatuks ei muutuks.

"Ära jäänud projekte on mitmeid. Olulisim neist on peatänava projekt, mis oleks südalinnas teinud tähtsa muutuse ning oleks rattastrateegia järgse põhivõrgu 0-punkti ümbruse korrastanud," ütles Rannala.

Abilinnapea Andrei Novikov ütles ERR-ile, et peatänava projekt on tõepoolest pausi peal ning seda on kohandatud, et anda bussiliiklusele rohkem ruumi. Sellele lõigule kavandab linn ratturitele praegu ajutisi lahendusi.

"Ma olen kindel, et peatänava aeg saabub. Kas see saabub lähiajal või mõne aja pärast, aga meie eesmärk number üks vähemalt Pärnu maantee osas on tagada bussiliiklusele vähemalt sama läbilaskevõime nagu on täna või pigem isegi suurendada seda," lausus Novikov.

Ootele on pandud rattateede rajamine mitmel suurel tänaval, mis ootavad rekonstrueerimistöid: Liivalaia, Jõe, Narva maantee jne. Nendesse kohtadesse plaanib linnavalitsus ratturitele ajutisi lahendusi. Novikovi sõnul on lahenduste väljatöötamine lõppjärgus Estonia puiesteel, Pärnu maanteel, Kaarli puiesteel, Petrooleumi tänaval ja Mere puiesteel.

Samas: ka mullu proovis linnavalitsus ajutisi rattateid. Üks neist asus Estonia puiestee ühistranspordirajal ning pälvis ohtlikkuse tõttu kriitikat ning pani ka linnavalitsuse ümber mõtlema. Teine plaan oli ajutiste rattaradade mahamärkimine Toompuiesteel, mis aga jäi katki, Novikov põhjendas otsust toona jalgratturite enda ohutuse ja ühistranspordiliikluse sujuvuse tagamisega. Tänaseks on Toompuiesteele rattatee rajamiseks linn tellinud liiklusanalüüsi. Nii selle kui Narva maantee südalinnas asuva lõigu kohta tellitud analüüs peaksid valmima mais.

Ajutised lahendused, kus sõiduteele on märgitud jooned, on aga ratturite hinnangul heal juhul kaootilised. Rattasõitu iga ilmaga autosõidule eelistav Vahur Puik ütles ERR-ile, et tema sõidukogemuse järgi kipuvad sõiduteele märgitud rattarajad ühel hetkel ära kaduma, ta tõi näiteks Liivalaia tänava. "On absurdsed kohad, kus märgistus ära kaob või ole lahendusi, kuhu rattaga edasi minna," lausus ta.

Puiki sõnul tundub talle ratturina, et rattateede võrgu arendamine on linnavalitsuse jaoks pigem formaalne tegevus ning ilmselgelt prioriteetide hulka ei kuulu.

"Ei saa teenida kahte eesmärki korraga: tulla vastu autoga liiklejatele ja jalgratturitele. Tundub, et Tallinnas peaks edasi liikuma suhteliselt radikaalse lähenemisega, aga seda ei paista praegu kusagilt," rääkis ta.

Tallinna prioriteet on ühistransport, siis tulevad jalakäijad

Rannala sõnul on linnavalitsuse tegevus kaootiline ning ei vasta üldse rattastrateegias olevale: koolitatud pole rattateede projekteerijaid, koostatud pole rattaauditit ning raha läheb linna servadesse tervisevõrgu väljaarendamisse, mis ei teeni sugugi strateegia eesmärke.

"Lühidalt võib öelda, et valimistsükli jooksul pole ühtegi neist tegevustest ellu viidud, isegi mitte väheses osas. Jätkuvalt käib alles arutelu sel teemal, rattateede jaoks pole ruumi ja avalikkuses uhkusega välja öeldavad summad lähevad hoopis rattastrateegias toodud tervisevõrgu lõikude väljaehitamiseks linna servades. Puhkeotstarbelised segateed on samuti olulised, aga 20 aastat nende arendamist on näidanud, et see ei loo võimalusi igapäevaseks rattakasutuseks ja ei vii meid sellega lähemale Tallinn 2035 strateegia eesmärkidele kasvatada aktiivsete liikumisviiside osakaalu. Raha kulub, aga tulemusi pole," rääkis Rannala.

Novikovi sõnul pole see väide lõpuni õige ning peab aru saama, et kesklinnas on rattateede rajamine kõige keerukam ning enne suuri teeremonte üritatakse ajutiste lahendustega inimesi harjutada rohkem rattaga sõitma.

"Kesklinnas on väljakujunenud tänavavõrk ja rattateid seal luua on ääretult keeruline. Küll aga kohandame kõigi teeinvesteeringute raames tänavaruumi nii, et oleks võimalik ka rattatee olemasolu: läheme sügavuti, vahetame ka kommunikatsioonid, teeme täielikult ümber tänavaruumi nagu Gonsiori tänaval. See võimaldab ka ruumi ümberjaotamist, et oleks ka eraldi rattatee. Investeeringutega tuleb kesklinnas liikuda järk-järgult, et liiklus seisma ei jääks," lausus Novikov.

Novikovi jutust aga selgub, et rattateed pole kesklinna autovabamaks muutmisel mitte sugugi tähtsuselt esimene või isegi teine ettevõtmine. Peamine eesmärk on saada suur osa inimesi autodest ühistransporti, rohkem peab olema jalakäijaid ja haljasalasid. Rattateede rajamine kitsas kesklinnas on järjekorras tahapoole lükatud.

"Me oleme prioritiseerinud ühistransporti kui maksimaalset rahvahulka transportivat liiki. Järgmine etapp on, kuivõrd laiad saavad olema kõnniteed. Ka haljastus on oluline ja ka see tuleks mahutada prioriteetsena. Ehk kui me teeme tänavaruumi ümber, siis number üks on ühistransport, number kaks on kindlasti kergliiklus ja haljastus," lausus abilinnapea.

Rannala selle jutuga ei nõustu. "Jutt, et rattateid saab teha ainult kõnniteede, ühistranspordi või haljasalade arvelt näitab soovimatust autostumise probleemiga sisuliselt tegeleda ja avalikkusele lubatud strateegilisi eesmärke täita," nentis ta.

Novikov kasutab tänavaruumi ümberjagamisel sõnu kergliiklus ja kergliiklejad, mis rattastrateegia koostajate arvates aga juhib tähelepanu probleemilt mujale: jääb mulje, et kui panna jalakäijad ja ratturid ühele teele liikuma, ongi rattastrateegia ellu viidud.

"Kergliiklejad on kohatu termin, mis on kõigist maailmas riikidest ja keeltest kasutusel ainult Eestis. Jalgsi ja rattaga liikujate vajadused on erinevad juba sellepärast, et ratas on seaduse mõistes sõiduk. Linnavalitsuse poolt on see ilmselt teadlik aktiivsete liikumisviiside vastandamine, jättes adresseerimata keset tuba seisva elevandi," nentis Rannala.

Autodelt ruumi vähemaks?

Strateegias on kirjas, et olukorras, kus tänaval liikumisviiside eraldamiseks  ruum puudub, tuleb leida võimalus ohutuks kooseksisteerimiseks, muutes vajaduse korral autoliikluse tingimusi. 

"Mugavus tähendab rattakasutajale katkematut takistusteta liikumisvõrgustikku, mida ei pea teiste liiklejarühmadega jagama," seisab strateegias.

Vahur Puiki hinnangul on autodele kesklinnas liiklemise keerulisemaks muutmine vääramatu.

"Loomulikult tuleb autodelt ruumi ära võtta. See pole lihtne otsus poliitikutele, kes ajavad taga populaarsust, aga see on ainumõeldav. Autodega liiklemine tuleb kahjuks muuta ebamugavamaks," lausus Puik.

Novikov ei poolda enda sõnul lähenemist, et teha kellelegi halba eesmärgiga, et kellelgi oleks parem. Kuid suundumus, et autodele jääb kesklinnas ruumi vähemaks, on ka tema hinnangul ümberpööramatu.

"Autojuhi elu linnas, eriti kesklinnas lihtsamaks ei muutu. Ratturi vaatevinklist on olukord problemaatiline ja jäänud ajale jalgu. Linn peab aga muudatuste läbiviijana tagama tasakaalustatud ja sujuva arengu. Suundumus on igal juhul ühene, kesklinnas kergliiklusele, jalgratturitele, tõukeratturitele saab ruumi olema senisest rohkem, ja kuivõrd ruum on ühine, siis kui keegi võidab, järelikult ka keegi kaotab," lausus abilinnapea.

Rattavõrk ja aasta 2027

Rattastrateegias on kirjas eesmärgid ja rattateede võrgud, mis tuleb vastavalt täita või valmis ehitada aastaks 2027, kui koostatakse uus strateegia.

Vaatamata kriitikale on Novikov kindel, et seatud eesmärgid täidetakse, aga teatavate mööndustega.

"See on realistlik. Kas nüüd kõik tehakse ära või tehakse kohati teistmoodi, sest linn on arenenud. Sel ajal, kui koostati rattastrateegiat, olid ühed tingimused, need on muutunud. See ei tähenda, et mis on strateegias kirjas, jääks tegemata," lausus abilinnapea.

Rattastrateegia koostajad leiavad samuti, et tegevuskava on võimalik ellu viia, kui linnal on selleks tahet. Samas käib nende hinnangul rattateede võrgu arendamine mingil muul põhimõttel kui strateegias kirjas.

"Ka käesolev aasta ei anna seni suurt lootust, et strateegia järgset võrgustikku arendada soovitakse või jõutakse. Mingi plaani järgi käivad mingid tegevused aga see plaan pole avalik ja seetõttu pole võimalik seda ka kommenteerida," lausus Rannala.

Tallinnal on siiski kavas alustada tänavu ühe projektiga, kus linnaosad ühendatakse: rattatee rajatakse Reidi tee ja Kalaranna tänava vahele, mis tähendab, et järgmisel aastal, kui see valmima peaks, on läbi kesklinna ühendatud omavahel Pirita ja Põhja-Tallinn.

Rannala sõnul räägib ja tegutseb linnavalitsus endale vastu, kui rattateede võrgu mõtestatud arendamisega ei tegelda.

"Tallinn on nii strateegiaga 2035, kliimakavaga 2050 kui ka roheapealinna tiitli taotlustega võtnud eesmärgi suurendada oluliselt aktiivsete liikumisviiside osakaalu, mis on võimalik ainult siis, kui tänavaruumi ümber jagada, jalgsi ja jalgrattaga liikumise tingimusi oluliselt parandades ja autoliiklust vähendades," ütles Rannala.

Mõned eesmärgid Tallinna rattastrateegia tegevuskavast

2019: rattateede põhivõrgu rajamine linna keskuses.

2020: rattateede põhivõrgu rajamine põhilistel linnaosade suundadel.

2021: rattateede põhivõrgu ja tervisevõrgu rajamine Mustamäe/Kadaka piirkonnas.

2022: rattateede põhivõrgu ja tervisevõrgu rajamine Lasnamäel.

2023: rattateede põhivõrgu ja tervisevõrgu rajamine Lasnamäel.

2024: rattateede põhivõrgu ja tervisevõrgu rajamine Põhja-Tallinna/Kristiine piirkonnas.

2025: rattateede põhivõrgu ja tervisevõrgu rajamine Nõmme/Õismäe piirkonnas.

2026: rattateede põhivõrgu ja tervisevõrgu rajamine Pirital.

2027: rattateede põhivõrgu ja tervisevõrgu rajamine linnakeskuse lõunaosas.

2027: uue rattastrateegia koostamine.

• Rattasõidu osakaal peab olema aastaks 2027 kõigist liikumistest 11 protsenti; kodu ja kooli vahel liikumisest 25 protsenti.

• Rattateede võrgustik koosneb neljast võrgust: tugi-, põhi-, tervise- ja kiirteevõrk. Põhivõrk peab kulgema katkestusteta üle linna, et võimaldada liikumist igas suunas. Põhivõrgus on rattaga liikumiseks alati omaette ruum ehk ratturid ei jaga teed näiteks autodega. Tervisevõrk on aga mõeldud vaba aja või spordisõitudeks ning see asub peamiselt rahulikes ja looduslikes piirkondades, kus ei ole üldjuhul külgnevat autoliiklust. Kiirteede võrgu mõte on ühendada linnapiiri tagused alad linnaga. See on mõeldud pikemateks sõitudeks, kus ei ole ratturit peatavaid elemente. Seetõttu vajab rattakiirtee väga suuri investeeringuid. Kehtiv strateegia kiirteid ei käsitle.