Hiina suurendab globaalset mõjuvõimu kalalaevadega
Hiina kalalaevastik on maailma suurim, mille agressiivne tegutsemine põhjustab pingeid kogu maailmas. Peking kasutab kalapaate globaalse mõjuvõimu suurendamiseks.
"Hiina kalalaevastik aitab riigil saavutada suuremat kohalolekut maailma meredel. Selle käigus ehitavad hiinlased ülemaailmset sadamavõrku. Kalalaevad on sageli suuremad kui mereväe patrullpaadid. Keskmine Hiina kalalaev on umbes 60 meetrit pikk," teatas The Wall Street Journal.
Kalalaevastik püüab aastas miljonite tonnide ulatuses mereande. Hiina peab toitma riigi kasvavat keskklassi. Välisriikide valitsused, kalurid ja looduskaitsegrupid süüdistavad hiinlasi aga ebaseaduslikus kalapüügis. Hiinlaste kalapüük ohustab näiteks Galapagose saarte ümbruse ökosüsteemi.
Londonis asuva Overseas Development instituudi andmetel on Hiinal väljaspool riigi territoriaalvett vähemalt 17 000 kalapaati. Hiina lähinaabritel on samas kokku ainult 2500 sellist laeva.
Hiina ametliku statistika kohaselt on neil kalalaevu palju vähem. Seaduslikult on registreeritud ainult 2700 kalalaeva.
Kolmveerand Hiina kalalaevastikust kuulub eraettevõtele. Siiski rahastavad nende äritegevust endiselt riigipangad. Suurimad ettevõtjad kuuluvad ka Hiina kommunistliku parteisse.
Hiina välisministeeriumi teatel rakendab Peking maailma kõige rangemat järelevalvet kaugeveepüügi üle.
Hiina kalalaevad on jõudnud juba Lõuna-Ameerika riikide vetesse. Aasia riikide valitsused kurdavad, et sajad Hiina laevad tegutsevad nende koduvetes. Indoneesia väidab, et Hiina laevad tegelevad salapüügiga.
"Hiina traalerid, mis suudavad kalastada igas sügavuses, püüavad iga päev Ghana suveräänsetes vetes asuvaid kalu, varem olid need looduskaitse all," teatasid Lääne-Aafrika riigi Ghana kalurid.
"Kaugvee kalapüük on kinnitatud ka Hiina riiklikus arengukavas. Tegemist on olulise osaga ülemaailmse infrastruktuuri ehitamise plaanist," teatas The Wall Street Journal.
Hiina president Xi Jinping teatas, et riik peab ehitama vähemalt 29 kaugveebaasi. Hiina ettevõtted ehitavad näiteks Pakistani kalasadamat. Sadam asub olulise naftajuhtme lähedal.
Hiina on maailma suurim mereandide tarbija. 2019. aastal oli riik ka suuruselt kolmas mereandide importija. Maailma suurim krevettide eksportija Ecuador müüb Hiinale rohkem krevette kui Euroopa Liidule.
Toimetaja: Karl Kivil