Valitsus maanteede ehituseks lisaraha ei leidnud
Valitsus ei leidnud eelarvestrateegias aastateks 2022-2025 maanteede ehituseks lisaraha. Selleks perioodiks jagatakse laiali vaid 159 miljoni euro ulatuses välisvahendeid.
Teehoiu täiendavat rahastamist arutatakse võib-olla uuesti sügisel. 2+2 maanteede ehitamise kiirendamiseni jõutakse 2025. aastal.
Kuigi Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileppes on punkt, et kiirendatakse neljarealiste teede planeerimist, siis tegelikult planeerimisest kaugemale ehk tee-ehituse kiirendmiseni lähiaastatel ei jõuta.
Lähema nelja aasta maanteede ehituse rahastus kinnitatakse riigi eelarvestrateegias (RES), mis saab valmis neljapäevaks. Reformierakonna poliitikute hinnangul on RES-is oluline kulude kärpimine ja investeeringutesse tuleb suhtuda ettevaatlikult.
"Ärme unusta Rail Balticut, mis tähendab väga suuri ehitusmahte. Kasutame seal Euroopa rahasid ja siis võib-olla, kui Euroopa Liidu vahenditest tulevad rahavood hakkavad väiksemaks muutuma, võtame hoogu oma riigieelarveliste vahenditega," ütles justiitsminister Maris Lauri.
Lauri sõnul võiks riigieelarvest hakata rohkem investeerima alles 2026.-2027. aastal. Koostatavas RES-is ei panda riigieelarvest teederajamisse täiendavalt juurde mitte sentigi.
"Meil on olemas lisavahendid, mis tulevad Euroopa Liidust, see on 159 miljonit eurot, selles ulatuses on vahendid olemas. Mis puudutab täiendavaid vahendid, siis ma väga loodan, et me jõuame selle teema juurde tagasi sügisel," avaldas lootust majandus- ja taristuminister Taavi Aas, lisades, et projektid, mille jaoks saadi lisarahastust alates möödunud aastast, valmivad aastatel 2023-2024, misjärel võib ka tee-ehitusprojektidega edasi liikuda.
Kava järgi kulub tänavu teehoiule 325 miljonit eurot, kuid see hakkab aasta-aastalt järsult langema ja jõuab 2024. aastal 209 miljonini. Tänavu kulub nii teedevõrgu säilitamisele kui ka arendamisele-ehitamisele umbes 150 miljonit eurot. Mõlemad eelarved aga võiksid olla 200 miljonit eurot.
"See number võiks seal olla kuskil 200 miljoni alla aastas. Kui seda raha ei tule - siin on rekonstrueerimised samamoodi -, siis tegelikult midagi ei juhtu, see on nagu hambaarsti juures käimisega, et lükkad edasi, aga hiljem võib see natuke kallimaks minna," kommenteeris transpordiameti peadirektor Kaido Padar.
Tegelikku vajadust kajastab pikaajaline teehoiukava, mis on ette nähtud aastateks 2025 - 2030. Seal ületavad kõik eelarved 400 miljonit eurot.
"Tahetakse ette näha 447 miljonit eurot ja see võiks olla see summa, mis nendel aastatel vähemalt pannakse, et tagada selle remondivõla mittekasvamist ja saaks ära teha need investeeringud ka ehituse ja rekonstrueerimise poolest, mis on vaja teha," ütles asfaldiliidu tegevdirektor Tarmo Trei.
Toimetaja: Merilin Pärli