Tallinki reisijate arv langes esimeses kvartalis aastaga 83 protsenti 267 224 reisijale. Kaubaveoühikute arv langes aastaga 14,5 protsenti.

Kontserni auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) polnud tänavu esimeses kvartalis märkimisväärselt väiksem kui mullu samal perioodil, moodustades 6,3 miljoni eurose kahjumi. Mullu esimeses kvartalis oli EBITDA vastavalt 1,3 miljoni euroga kahjumis.  

Kvartali lõpu seisuga oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 14,8 miljonit eurot ja kasutamata krediiti 81,7 miljonit eurot, ehk pea 20 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Esimese kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid 96,4 miljonit eurot, aasta varem 79,2 miljonit eurot.

Põhjamaade Investeerimispangalt saadud 100 miljoni euro suurusest laenust oli kvartali lõpus kasutusele võtmata 90 miljonit eurot. Samal ajal ulatusid lühiajalised võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 61,9 miljoni euroni, aasta varem 100,7 miljoni euroni.

Tallink opereeris esimeses kvartalis koroonapiirangutes kahte shuttle-laeva, kolme kaubalaeva, kahte kruiisilaeva ja üht hotelli. Peatatud olid Tallinn-Stockholmi liini laevade, Riia-Stockholmi liini laevade ja ka Helsingi-Stockholmi liini laevade opereerimine.

Laevafirma investeeringud moodustasid esimeses kvartalis 4,2 miljonit eurot. Kriisis on laevadega seotud investeeringud viidud miinimumini ja teostati vältimatuid hooldus- ja remonditöid.

Lisaks tehti investeeringuid veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide ning teiste administratiivsüsteemide arendamisse, samuti Burger Kingi restoranide avamisega.

Kontserni netovõlg suurenes esimeses kvartalis 36,2 miljoni euro võrra ja oli kokku 713,5 miljonit eurot. Koroonaviiruse põhjustatud likviidsusprobleemide leevendamiseks lubati kontserni ettevõtetel maksude tasumist ajatada. Kvartali lõpu seisuga ulatusid ajatatud maksukohustused 4,8 miljoni euroni, mis tasutakse järgnevate aastate jooksul.