Küsitlus: inimeste ohutunnetus koroonaviiruse suhtes on järsult langenud

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Inimesed trammipeatuses. Pilt on illustreeriv. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kuigi nakatumiste tase on endiselt väga kõrge, on Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes langenud eelmise aasta kevadsuvisele tasemele, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel aprilli teises pooles Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.

Inimeste ohutunnetus on veidi enam kui kuu ajaga tugevalt langenud. Olukorda pidas aprilli teises pooles kriitiliseks vaid 33 protsenti inimestest. Viimati oli see näitaja niivõrd madal eelmise aasta augustis, mil olukorda pidas kriitiliseks 37 protsenti inimestest.

Veel märtsi keskel pidas olukorda kriitiliseks 81 protsenti elanikest. Järsult on muutunud ka suhtumine meetmetesse. Kui veel märtsi keskpaigas leidis 55 protsenti vastajatest, et reegleid peaks karmistama, siis aprilli teiseks pooleks oli nende inimeste osakaal langenud 23 protsendini. Piirangute leevendamist pooldab 29 protsenti inimestest, mis on sama kõrge kui aasta tagasi aprilli lõpus. Samas üle 75-aastastest ootab meetmete leevendamist vaid 10 protsenti. 

Käitumisteadlane: inimesed lähtuvad eelmise kevade kogemusest

COVID-19 teadusnõukoja liikme, käitumisteadlase ja psühholoogi Andero Uusbergi sõnul on nakatumisnäitajate väga kõrgest tipust alla tulemine langetanud inimeste ohutunnet.

"See on mõistetav, kui inimene lähtub eelmise aasta kevade kogemusest. Kuna tänavu on viirust meie seas aga kordades rohkem, tasuks mõelda, kuidas kevadet nautida ilma asjatuid riske võtmata: vabas õhus ja hajutatult, umbseid rahvarohkeid ruume vältides," ütles Andero Uusberg. 

Elanike enesehinnanguline hoolsus viiruse piiramiseks seatud ametlike suuniste järgimisel on võrreldes märtsiga hakanud vähenema. Kui märtsi lõpus järgis 77 protsenti elanikest enda hinnangul kõiki kehtestatud suuniseid, siis aprilli lõpuks on see näitaja langenud 73 protsendini. 18 protsenti järgib enamikku suunistest (märtsi lõpus 16 protsenti), viis protsenti järgib mõningaid suuniseid (märtsi lõpus samuti viis protsenti) ning kolm protsenti suuniseid ei järgi (märtsi lõpus kaks protsenti). 

Võrreldes märtsi lõpuga on vähenenud nii kodus püsimine, see on langenud 53 protsendilt 45 protsendile. Ürituste ja koosviibimiste vältimine on langenud 71 protsendilt 66 protsendile. Haigusnähtudega inimestega lähikontaktide vältimine on langenud 74 protsendilt 68 protsendile.

Endisel tasemel püsib aga näiteks maskide kandmine, mis on ka kõige enam levinud meetmeks nakatumise vältimisel. Maske kannab 91 protsenti elanikest.

Merits: nakatumine võib väga kiiresti kasvada

COVID-19 teadusnõukoja liige ja viroloog Andres Merits ütles, et eestlaste teadmised koroonaviirusest ja selle ennetamise võimalustest on võrreldes aasta taguse ajaga oluliselt kasvanud, nagu ka võimekus haigusega toime tulla. Samas tuleb arvestada õppetunde jaanuarist-veebruarist. "Nakatumine võib väga kiiresti kasvada," ütles Merits.

"Praegu pole nakatumise näitajad veel kaugeltki nii madalal, et võiksime valvsust kaotada. Viirust levitavad peamiselt noored ja täiskasvanud kelleni vaktsineerimine on alles jõudmas. Samuti peaks inimesi tegema ettevaatlikuks viiruse uute tüvede Eestisse jõudmine," rääkis Merits.

Meritsa sõnul on praegu reaalne, et vaktsineerimine ja viiruse hooajalisus võimaldavad suvel - ja loodetavasti ka edaspidi - elada muretumalt ja ilma oluliste piiranguteta. "Selleks, et see nii ka läheks ei tohiks aga praegu piirangute leevendamist võtta kui kinnitust ohu kadumise kohta. Igale piirangute leevendamisele peaks järgnema ka periood, kus vaatame selle mõju nakkuse levikule," lausus ta. 

Soosiv suhtumine vaktsineerimisse on kasvanud

Eesti inimeste soosiv suhtumine vaktsineerimisse on jaanuari algusest alates pidevalt kasvanud.

Kui jaanuari alguses oli valmis ennast vaktsineerima või juba vaktsineerinud 63 protsenti vastajatest, siis aprilli teiseks pooleks oli see kasvanud 77 protsendini. 75-aastaste ja vanemate seas on vaktsineerimisvalmidus 92 protsenti.

Vaktsiiniskeptilisus on kõige enam levinud 15-49-aastaste hulgas, kus kindlasti või pigem ei vaktsineeriks ennast 26-31 protsenti. Üle 65-aastaste seas ei vaktsineeriks end kindlasti või ilmselt üheksa protsenti.

Eestlastest on enda vaktsineerimise vastu 17 protsenti ja muudest rahvustest elanikest 29 protsenti. Seejuures on mõlemas rahvusrühmas kasvanud vaktsineerimisvalmidus võrreldes jaanuariga 14 protsendipunkti võrra ning vaktsineerimise vastu olevate inimeste osakaal langenud võrdselt ca 10 protsendipunkti võrra. Muudest rahvustest elanike avatus vaktsineerimisele on jõudnud samale tasemele nagu see oli eestlastel selle aasta jaanuaris. 

Koroonaviiruse kriisiga kaasnevad mõjud

Depressiooni või muu meeleoluhäire sümptomeid esines 28 protsendil inimestel. Eriti kõrge on see näitaja nooremate ehk 15-24-aastaste seas, kus 51 protsenti vastajatest tõi välja, et neil esineb depressioonile viitavaid sümptomeid nagu kurvameelsus, alaväärsustunne, lootusetus tuleviku suhtes, üksildus või surmamõtted. Ärevushäire sümptomeid kirjeldas keskmiselt iga neljas vastaja, 15-24-aastastest 42 protsenti. Vaimse kurnatuse sümptomeid tõi välja 45 protsenti kõikidest vastajatest ning 74 protsenti vanuserühmas 15-24. 

42 protsendil vastanutest on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema pere sissetulekut. Võrreldes märtsi lõpuga on see näitaja pisut langenud (-7 protsendipunkti). Sissetulekute vähenemist tunnetavad keskmisest sagedamini 50-64-aastased, muudest rahvustest elanikud, Kirde-Eesti elanikud, oskus- ja lihttöölised ning klienditeenindajad. Kui eestlastest tunneb sissetulekute langust 34 protsenti siis muudest rahvustest elanikest 58 protsenti, erinevus 24 protsendipunkti. 

Majanduslikke toimetulekuraskusi tunnetavate elanike osakaal tõusis viimase poolaasta kõrgeimale tasemele aprilli alguses (26 protsenti), kuid on aprilli lõpuks taas vähenenud 21 protsendini. Seejuures esineb muudest rahvustest elanike seas majanduslikke toimetulekuraskusi ligi kaks korda sagedamini kui eestlaste seas: muudest rahvustest elanikest kogeb raskusi 34 protsenti ja eestlastest 15 protsenti. Regionaalses võrdluses on toimetulekuraskustega inimeste osakaal kõrgeim Kirde-Eestis (38 protsenti). 

Küsitluse tellis Sotsiaalministeerium ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 28. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 21.-26. aprillini 2021.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: