Politsei plaanib katseks osta elektrilise patrullauto

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Elektriauto laadimispunkt. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) plaanib osta esimese elektrilise patrullauto, et selgitada välja, kas elektriautod sobivad operatiivsõidukiks ning millele tähelepanu pöörata, enne kui selline suurem investeering teha. Pikemas plaanis võib rohepööre oodata ka kiirabi ja päästeameti sõidukiparke.

Esimesed elektriautod sai PPA üheksa aastat tagasi. CO2 kvoodirahast soetatud 19 Mitsubishit võttis amet tänulikult vastu ja kasutas neid nii-öelda administratiivsõitudeks. Nüüd astutakse samm edasi.

"Terve maailm püüdleb rohelisemate lahenduste poole ja ega politsei taha siin olla sabassörkija," ütles PPA logistikabüroo juht Andres Sinimeri. "Me tahaks ka nendes küsimustes olla riigis esirinnas."

Niisiis uuribki politsei turgu, et juba sel aastal hankida Eesti esimene elektriline operatiivsõiduk.

"Tahame vaadata, kas see sobib politseile patrullimiseks," selgitas Sinimeri.

Politsei ei tõtta elektriautodesse suuri investeeringuid tegema enne, kui esimese autoga on kogemus saadud. Sinimeri tõi näiteks, et politseile on tarvis tagada piisav hulk kilomeetreid, mida ühe laadimise järel läbida. Arvestada tuleb ka sellega, et elektrit vajavad nii kiirusemõõtjad kui ka patrullautos olevad arvutid.

"See on vaja meil välja selgitada, et mis see tegelikult tähendab laadimistsüklile ja aku vastupidavusele," rääkis Sinimeri, kelle sõnul on vastust ootavaid küsimusi teisigi.

"Meid spetsiifiliselt huvitab näiteks see, et kuidas mahuvad politseinikud sinna elektrisõidukisse sisse, sest politseinikel on teadupärast päris ulatuslik varustuskomplekt vöö peal."

Siseministeeriumi strateegia- ja arendusosakonna nõunik Raiko Reimann usub, et esimesi järeldusi selle kohta, kas elektriline patrullauto Eestisse sobib, võiks teha aasta pärast sõiduki käikulaskmist.

"Et oleks kõik aastaajad seal läbi käidud ehk võimalikult külmad talved ja kuumad suved, sest see kõik mõjutab elektriautode akude toimimist," selgitas Reimann.

Andres Sinimeri usub, et põhjalik kogemus koguneb kolme-nelja aastaga. "Aga kui ühe aastaga selgub, et aku ei peagi, siis saab varem teada," ütles Sinimeri.

Ehkki Eesti jaoks on tegu päris uue asjaga, saab omajagu teadmisi ka välismaalt.

"Kui Euroopa piires püsime, siis on väga raske leida riike, kus ei ole elektrilisi politseisõidukeid võetud kas testimisele või kasutusse," märkis Reimann kuid lisas, et rohkem kasutatavad elektrilisi politseiautosid jõukamad riigid. Elektriauto maksab 30-50 protsenti rohkem kui võrreldavate omadustega tavaauto.

"Vaatamata sellele, et riik on seadnud eesmärgi, et avalik sektor peaks olema suunanäitaja ka keskkonnasõbralike sõidukite vaates, tuleb vaadata ka seda, et ainult autode alla me ei saa siseturvalisuse raha suunata," ütles Reimann.

Ainult elektriautodele ei toetu praegu veel ühegi riigi politsei. Andres Sinimeri selgitas, et politseiauto peab toime tulema nii linnakeskkonnas kui maal, kus vahemaad on pikemad.

"Ka meie praegu ju hakkame piloteerima seda Tallinna kesklinnas, kus need kilometraažid on väiksemad ja pidurdusteekonnast saadav laadimine on suurem," lisas Sinimeri.

Päästeamet võib esimese hübriidmasina saada viie aasta jooksul

Võrreldes päästeametiga on politsei sõidukipargis rohepööret pisut lihtsam korralda. Autotööstus on kiiremini arendanud väiksemaid elektrisõidukeid, samas kui päästemasinad ehitatakse reeglina veoautode põhjale. Päästeameti valmisoleku talituse juhataja Leho Lemsalu ütles, et vaatamata sellele mõeldakse ka nende majas, kuidas muutuva ajaga kohaneda.

"Kui Euroopa Liidul tervikuna on sellised plaanid, et CO2 emissiooni vähendada, siis suure tõenäosusega jääb fossiilkütustega sõitvaid autosid järjest vähemaks," märkis Lemsalu. "Tõenäoliselt isegi pääste peab hakkama selle trendiga kaasa minema."

Kuidas täpselt, sellele pole päris lõplikku vastust veel leitud. Lemsalu selgitas, et päästeauto võib küll elektri toel sündmuspaika jõuda, kuid palju energiat kulub ka kohapeal.

"Isegi, kui nad ei sõida seal sündmuskohal, siis nende pumbad ikka peavad töötama. Tulekahjul peavad nad vett ringi lööma tunde ja tunde," rääkis Lemsalu. "Siis sa ei sõida kuskil kütusetankla või pistiku vahet. See on see teine raskuskoht siinjuures."

Sellega on arvestatud ka esimesi elektriliste päästeautode prototüüpe luues.

Lemsalu selgitas, et päästeauto ehitatakse tavaliselt kahes etapis. Alusauto tuleb autotootja tehasest ja pealisehitus tehakse mujal.

"Praegu on selliseid prototüüpe, et auto ise on küll elektriline, aga näiteks pump töötab ikkagi fossiilkütusega. Aga ma arvan, et täiselektrilised autod on ainult aja küsimus," lisas Lemsalu.

Välismeedias on viimase aasta jooksul kõige enam räägitud Saksa tootja Rosenbaueri katsetustest. Nende Volvo autole ehitatud päästemasin töötab küll põhiliselt elektriga, kuid igaks juhuks on autos ka diislimootor. Rosenbaueri uusi masinaid on proovida võtnud Dubai, Amsterdami ja Berllini päästjad, kuid ametlikult need veel müügis pole.

Ka Raiko Reimann rääkis, et päästesõidukid, mida messidel tutvustatakse, on alles arendusprojektid: "Aga sellele vaatamata on meie julgem ambitsioon ja nägemus lähema viie aasta vaates Euroopa Liidu võimaliku rahastuse toel ka päästeametile üks selline päästetööde hübriidauto soetada."

Sarnaselt elektrilistele päästesõidukitele on ka elektrilised kiirabiautod alles tulevikumuusika. Näiteks Suurbritannias, kus elektrilisi patrullsõidukeid on juba sadu, võeti esimene niisugune kiirabiauto kasutusele läinud aasta sügisel. Uus auto suudab sõita kuni 120 km/h ning pärast 180-kilomeetrilist teekonda tuleb see neljaks tunniks laadima panna.

Tallinna kiirabi juht Raul Adlas ootab huviga, missuguseid uusi teadmisi saab oma katseprojektist politsei- ja piirivalveamet.

"Meie oleme hetkel sellisel pragmaatilisel seisukohal, et meie tegevuse eesmärk on patsiendile kriitilises seisundis abi osutamine ja need minutid on kiired," rääkis Adlas.

Adlas ütles, et kiirabi puhul on oluline, kuidas tuleb elektriauto aku toime erinevate aparaatide ja salongisoojendusega. Ühtlasi on tähtis autode hind.

"Me hetkel lähtume riigihangete seadusest ja ostame kõige soodsama sõiduki. Ja kui ei ole seadusest tulevat kohustus osta elektrilist sõidukit, siis me ka hetkel neid ei osta. Küll aga hoolega uurime ja teeme ettevalmistusi, juhuks kui seda peaks vaja minema," rääkis Adlas.

Kuidas tagada toimepidevus?

Operatiivsõidukid peavad töötama ka kõige tõsisema kriisi ajal. 2019. aasta sügisel, kui torm võttis Võrust elektri, said paljud omal nahal tunda, kuidas elutähtsad teenused üksteisest sõltuvad. Kuna tanklatel polnud generaatoreid, tekkis ka päästeametil kohati mure, kuidas oma autodesse kütust saada.

Kütust võib pika maa taha kohale vedada, kuid elektriga on see hulga keerulisem. Sestap tuleb enne operatiivsõidukite elektrile üleviimist läbi mõelda, kuidas tagada, et neid ka väga keerulises olukorras kasutada saaks. Puhthüpoteetiliselt, mida teha, kui suur elektrijaam on puruks pommitatud ja osa Eestist päevi või nädalaid ilma vooluta?

Leho Lemsalu ütles, et praegu niisugust head terviklahendust kusagil pole.

"Kui me räägime eeldusest, et fossiilkütusega sõidukeid ühel hetkel enam ei toodeta, siis probleemi otsa satuvad ka sõjaväed," märkis Lemsalu. "Paljuski just militaarse poole pealt on suuremad terviklahendused tulnud. Kuna pääste osa on selles maailmas ainult killuke, siis me loodame, et teatud aja jooksul need asjad kujunevad välja."

"Küsimus on komplitseeritud," tõdes ka Raiko Reimann, kelle sõnul eeldab lahendus tehnoloogilisi arenguhüppeid.

"Ma arvan, et vesinik on väga suure potentsiaaliga kandidaat, mis võiks sellist hüpet anda," lisas Reimann.

Samas märkis ta, et tõenäoliselt mängivad fossiilkütused siseturvalisuses rolli veel palju aastaid.

"See võib ka olla variant, et need fossiilkütusega sõidukid mingitest valdkondadest täielikult ei kaogi ära," tõdes ka Leho Lemsalu. "Lihtsalt tulevad mingitesse kohtadesse hübriidlahendused või täiselektrilised sõidukid juurde."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: