Eesti vesinikumajanduse analüüs: investeerida tuleb kuni 45 miljardit eurot

Foto: thejedi/Creative Commons

Praegu pole Eestis suures mahus vesiniku tootmist ja tarbimist, kuid kliimaeesmärkideni jõudmiseks oleks vaja sinna järgmise 30 aasta jooksul investeerida kuni 45 miljardit eurot, selgub vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüsi raportist.

Analüüs keskendus rohelise ja sinise vesiniku tootmisele ja tarbimisele, võttes vaatluse alla selle kasutuselevõtu võimalused ja kitsaskohad. Kliimaeesmärke arvestades koostati kaks stsenaariumit: madal ja ambitsioonikas, millest viimase puhul saavutataks fossiilsetest kütustest täielik sõltumatus.

Raportis seisab, et mõlema kava korral on praegusega võrreldes vaja kasutusele võtta suurem kogus kliimaneutraalset elektrit: madala stsenaariumi puhul umbes kaheksa TWh ja ambitsioonika stsenaariumi korral 16 TWh.

Samas ei selgu analüüsist, kui palju kliimaneutraalset elektrit praegu Eestis tarbitakse ja toodetakse. Näiteks leiab statistikaameti kodulehelt andmed vaid taastuvenergia kohta, mis pole aga kliimaneutraalse energiaga samaväärne.

Seega võrdlusmomenti raport ei tekita, küll aga tuuakse seal välja, et vesinikumajandus nõuab aastaks 2050 täiendavaid investeeringuid viis kuni kümme miljardit eurot rohelise elektri tootmismahu suurendamiseks.

Lisaks on kirjas, et 2,2 kuni 4,4 miljoni tonni CO2 heite vähendamiseks 2050. aastaks vajaks vesinikumajandus 22,4 kuni 44,7 miljardit eurot koguinvesteeringuid. Selle tulemusel tekiks ka kuni 42 000 uut töökohta. Suur osa neist investeeringutest peaks analüüsi järgi tulema aga erasektorilt.

Keskkonnaministeeriumi kodulehe järgi oli 2019. aastal CO2 emissioon Eestis 12,3 miljonit tonni.

"Võttes arvesse vesiniku tootmist, hoiustamist ja kasutamist võimaldavate tehnoloogiate arengut ja Eesti olukorda, siis on vesiniku kasutamise potentsiaal kõige suurem transpordi valdkonnas, hoonete energiavarustuses, tööstussektoris ja energiatööstuses," kirjutatakse analüüsis.

Pool sõiduautodest peaks kasutama vesinikkütust

Soovitava vesinikutarbimise tasemeni jõudmises peaks näiteks transpordisektoris (olenevalt stsenaariumist) 25 kuni 50 protsenti erasõidukitest (200 000 kuni 400 000 sõidukit) vesinikkütust kasutama hakkama.

Muu hulgas peaks sama tegema ka 15 000 kuni 31 000 veoautot, 630 kuni 1260 bussi ühistranspordiliinidel ja kümme kuni 20 rongi.

"Tööstussektoris tähendaks ambitsioonika stsenaariumi realiseerimine, et Eesti muutuks ammoniaagi, metanooli ja uurea importijast nende eksportijaks," seisab raportis.

Energiasektoris tähendaks aga ambitsioonikas stsenaarium 250 MW gaasiga töötavate avariijaamade üleminekut vesinikule.

Avalik sektor peaks ambitsioonika stsenaariumi järgi investeerima kuni 11,5 miljardit eurot

Olenemata sellest, kui ambitsioonikad eesmärgid Eesti riiklikus vesinikustrateegias praegu on, peaks raporti järgi ka riik aktiivsemalt tegutsema: välja tuleks maksta erinevaid toetusi, et edendada taastuvenergia tootmisprojekte ja rajada näiteks vesinikutanklaid või korraldada vesinikuelemendiga sõitvate ühistranspordi sõidukite riigihankeid.

"Toetusmeetmete kogumaksumus vesinikupotentsiaali täitumiseks madala taseme stsenaariumi järgi aastaks 2030 on avalikus sektoris 2,2 miljardit eurot ning aastani 2050 5,8 miljardit eurot /---/, (ambitsioonika) stsenaariumi järgi 2030. aastaks 4,3 miljardit eurot ja 2050. aastaks 11,5 miljardit eurot," seisab raportis.

Raporti järgi on Eestil siiski potentsiaali vesinikkütuse laialdasemaks kasutuselevõtuks, kuid selleni jõudmiseks on vaja teha aktiivseid muudatusi ja investeeringuid.

Peamiseks takistuseks on see, et tehnoloogia pole kõikides valdkondades piisavalt küps. Enim võimalusi pakuvad projektid laevanduses ja raudteetranspordis, kus tehnoloogia on piisavalt arenenud, vesiniku kasutusmaht on suur ning energiavajadus tunnis on kõrge.

Analüüsi koostasid Civitta Eesti AS, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ning Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut. 

Uuring annab suuna, kuid selle alusel ei saa teha põhjapanevaid järeldusi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Johann Peetre selgitas ERR-ile, et esmalt tuleb keskenduda pilootprojektidele ja vaadata, kuidas need õnnestuvad ning selle alusel vesinikupoliitikat edasi kujundada.

"Siin tuleb kindlasti arvesse võtta, et uuringu koostajad võtsid seda tehes teatud eeldused ning on nende põhjal kalkuleerinud. Näiteks on nad eeldanud, et vesinikuturg läheb mingi hetk käima, Eesti turule tekib rohkem vesinikuautosid," ütles Peetre.

Ta täpsustas, et praegu vesinikkütusel autosid Eestis praktiliselt pole ning eelduste järgi võiks turg hakata toimima nagu Norras. Kuid siiski on selliseid prognoose keeruline teha.

Peetre selgitas, et selles valdkonnas on palju määramatust ning seetõttu tuleb prognoosidesse suhtuda teatava ettevaatlikkusega.

"Ideaalvariant on see, et riik sekkub nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Oluline on see, et turg saaks omaette toimima, riik peaks siis vajadusel kõrvaldama turutõrke," ütles Peetre.

Ta selgitas, et praegu on vesinikumajanduse arendamiseks ette nähtud kokku 55 miljonit eurot. Pilootprojektid näitavad aga tema sõnul ära, kas see summa on piisav või tuleks investeeringuid suurendada.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: