Ministeerium: lumerookimiskohustuse rakendamisel võiks olla paindlikum
Nii Isamaa kui sotsiaaldemokraadid on esitanud seaduseelnõu, et vabastada kinnistuomanikud talvisest lumerookimiskohustusest. Rahandusministeerium parteide mõtet ei toeta, kuid teeb ettepaneku anda omavalitsustele valikuvõimalus, kellelt lumerookimist nõuda ja kellelt mitte.
Ehitusseadustik ütleb, et kui inimesel on linnas või alevis maatükk, vastutab tema selle eest, et maatüki ja sõidutee vaheline kõnnitee korras oleks. Lisaks lehtede riisumisele tuleb maaomanikul korraldada lumerookimine ja libedustõrje, et pahaaimamatult teele astunud inimesed luid ei murraks.
Riigikogu majanduskomisjon valmistab esimeseks lugemiseks ette kaht eelnõu, mis maaomanikelt selle kohustuse ära võtaks. Märtsi lõpus esitas niisuguse eelnõu sotsiaaldemokraatide fraktsioon, aprilli alguses Isamaa fraktsioon.
Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid ütleb, et praegune kord lihtsalt ei tööta.
"Aastast aastasse nii Tallinnas kui teistes Eesti omavalitsustes püsib see probleem, et talvel on kõnniteed libedad. Kui on lumerohked talved, siis ei ole nad läbitavad. Me räägime ikkagi sadadest inimestest, kes iga talv saavad vigastusi meie linnades. Ja need vigastused on kohati päris rasked. Kukutakse nii luid katki kui ka pea puruks," seletas Kaljulaid.
Kaljulaid täheldab, et autoteed on üldjuhul üsna rahuldavalt lahti lükatud.
"See tekitab väga ebaõiglase olukorra osa inimeste jaoks. Väiksema sissetulekuga eakad inimesed on need, kes peamiselt liiguvad jala. Samal ajal pensionid on meil väikesed."
Sarnaselt sotsiaaldemokraatidele kirjeldab praegust olukorda ebavõrdsena ka Isamaa erakond. Aga fookus on pisut teise koha peal. Isamaa fraktsiooni liige Tarmo Kruusimäe märgib, et ebavõrdselt koheldakse kodomanikke, kes peavad ühiskondlikus korras tööd tegema.
"Koduomanikul on hoopis teisi kulutusi ja kohustusi. Me lähme kuidagi sinna teele, et omanik kui selline on halb ja üürnik, pidev abivajaja, on justkui meie ideoloogia. Ei, tugevad koduomanikud on meie riigi alustalad."
Rahandusministeerium hindas mõlemat eelnõu ja teatas, et ei toeta kumbagi. Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Martin Kulp selgitas, et küsimus, kelle kanda jääb lõpuks lumerookimine, on rohkem poliitilise debati koht. Ta lisas, et praegu pole majaesiste kõnniteede hooldus omavalitsuse ülesanne.
"On riigikohtu läbiv praktika ja ka õiguskantsler on seda küsimust arutanud, et sellisel juhul, kui otsustatakse selle koormise inimestelt äravõtmine ja omavalitsuse õlule panemine, tuleks tegelikult tagada ka omavalitsusele piisavad vahendid selle ülesande täitmiseks. Ja paraku kummaski eelnõus neid vahendeid ei olnud ette nähtud," selgitas Kulp.
Ka siin on sotside ja Isamaa lähenemine pisut erinev. Isamaa eelnõu seletuskirjas seisab, et nende hinnangul on majaesiste kõnniteede hooldus ikkagi omavalitsuse ülesanne. Järelikult ei vaja nad seaduse muutmisel ka lisaraha.
"Kui me võtame kasvõi selle, et meil on Tallinnas ühiselt rahastatud ühistransport, mis ei ole lahendanud mitte ühtegi probleemi, aga me kulutame sinna kogu aeg, siis võib-olla me peaksime nende vahenditega proovima midagi muud," ütles Kruusimäe.
Raimond Kaljulaid siiski leiab, et riigikogu võiks omavalitsustele raha juurde anda – kui palju, seda tuleb tema sõnul veel arutada.
Aga rahandusministeerium ei lükanud eelnõu niisama tagasi, vaid pakkus ka omapoolse lahenduse. Martin Kulp märkis, et praegu jätab seadus omavalitsusele sisuliselt kaks võimalust – kas koristab kõnniteid kõigi kinnistute ees või vastupidi, jätab kogu töö maaomanike kanda. Kulpi sõnul võiks omavalitsusele anda rohkem kaalutlusruumi.
"Et selline vabadus peaks küll omavalitsusele jääma, et teatud isikute grupid sellest kohustusest vabastada. Võib-olla oleks selleks tervisest või east tingitud liikumisraskused või mistahes muud põhjused," selgitas Kulp.
Raimond Kaljulaid niisugust lahendust ei tervitaks.
"See tähendaks ikkagi sedasama, et omavalitsused, kes võtavad endale selle kohustuse, peaks hakkama muid kohustusi kärpima. Mis puudutab heakorda, pole omavalitsuste tasemel mingit õhku eelarvetes."
Tarmo Kruusimäe hinnangul oleks iseenesest hea, kui omavalitsus saaks rohkem otsustuspädevust.
"Aga ma näen siin ka kuritarvitamise ohtu. Siis kirjutavad nooremad inimesed endale ühe vanema inimese majja sisse ja ütlevad, et tema meil see ongi, kes abi vajab."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi