Mirjam Mõttus: kes lund ei roogi, see maksab

Foto: Siiri Lubaso

Kui memmel enam jaks lumelabidast üle ei käi ja pensionist ei piisa, et kojamees palgata, kas siis trahvimine lahendaks probleemi? Võrus jõuti järeldusele, et pigem suurendaks see juba niigi suurt lõhet ühiskonnas veelgi, vahendab Mirjam Mõttus Vikerraadio päevakommentaaris.

Lumi on eestlaste üks meelisteemasid. Pakub see ju piirituid võimalusi eestlaste rahvusspordiks: vingumiseks ja hädaldamiseks. Oh seda häda, kui lund ikka veel pole. "Kaamos tapab!" vingutakse. "Pimedust on võimatu taluda!" hädaldatakse.

Kui lumi aga lõpuks maha sajab, jagub rõõmu üürikeseks hetkeks. Täpselt nii palju, et jõuda mõelda: "Valge!". Nii palju valgem, kui lumi on maas. Helge. Ja kui palju helgem on olla, kui enam pole pilkaselt pime. Vahva. Kahtlemata on palju vahvam möllata lumes kui poris.

Sealt edasi läheb aga peale juba vana hea sissemängitud plaat tuntud vinguhittidega "Hakkab see rookimine pihta!" ja "Teed on jälle lükkamata!". Eriti valjult mängivad neid palu inimesed, kel lasub iganenud kohustus oma kinnistuga piirnev linnale kuuluv kõnnitee hommikul kella seitsmeks lumest ära puhastada. Sellise ikke all kannatab näiteks suurem osa Tallinna ja Tartu elanikest.

Nõukogude ajast pärit igandit hoitakse järjekindlalt elus väidetega, et linnal pole tänavate hooldamiseks raha ja kui linnaelanikud ei soovi kõnniteid ise hooldada, siis peaks olema linnal õigus kehtestada uusi makse, näiteks kinnisvaramaks.

Rõhutakse ka südametunnistusele, proovides teha krundiomanikud vastutavaks selle eest, kui keegi peaks üldkasutataval linnatänaval halvasti tehtud libeduse- või lumetõrje tõttu libastuma ja luud murdma. Need, kes kohustust ei täida, saavad kirja ja sõnumite teel ettekirjutusi.

Linnakodanikele see muidugi ei meeldi, ei ettekirjutused ega lumerookimine. Nüüdisaja inimestele jääb arusaamatuks, miks tuleb neil kanda hoolt linna maa eest. Teema on lausa nii terav, et käesoleva aasta algul algatasid Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond riigikogus eelnõu muuta ehitusseadustiku viisil, mis võtaks talvise lumerookimiskohustuse kinnistute omanikelt ära. Rahandusministeerium lükkas eelnõu tagasi ja selle talve esimese lumega pidid linlased taas haarama lumelabida järele.

Võrus on see aasta aga teisiti. Kohe peale valimisi võttis linnavalitsus vastu otsuse vabastada linnaelanikud kohustusest linna tänavatelt lund rookida. "Nuta või naera, aga vanal viisil ei olnud enam võimalik tänavaid korras hoida," põhjendas Võru linnapea Anti Allas otsuse tagamaid. Selgub, et viimastel aastatel oli linnatänavate korrashoiu suhe juba 50:50 ehk pooled tänavad olid talvel korras, pooled mitte.

Praktikas tähendas see seda, et eelmisel talvel jätsin pooleaastase lapse emana enamiku käike linnas jalgsi tegemata. Käru kasutamine oli lihtsalt välistatud. Kui kaks majaesist oligi võimalik käruga läbida, siis kolmanda ees, kus lükatud lume asemel vonkles peenike kitserada, tuli ettevõtmisest loobuda. Niisiis olin sõna otseses mõttes kodune ema.

Nagu ikka on igal asjal oma hind. Tänavate hoolduseks mõeldud pisut enam kui 80 000 eurot tuleb eelarve kasvu ja plaani võetud maamaksu tõstmise arvelt 0,5 protsendi võrra. See tooks linnaeelarvesse kuni 25 000 eurot lisaraha.

Sellised on kaasaja valikud, tõdeb Võru linnapea. Teine variant olnuks kulutada poole vähem ja võtta linnavalitsuse palgale tänavahoolduse järelevalvaja. Midagi pealinlaste mupo või pigem siiski keskajast tuttava maksude sissenõudja sarnast, kes libiseks kui must vari üle linna ja peaks nõiajahti neile, kel kümnis linna ees tasumata. Pahalaste kättesaamisel sunnitaks too haarama kui mitte labidavarre, siis vähemalt rahakoti järele, sest kes ei roogi, see maksab.

Reaalsus on see, et Võru linna elanikkond on vana. Eks see ole ka põhjus, miks tänavate korrashoid aastast aastasse alla käis. Kui memmel enam jaks lumelabidast üle ei käi ja pensionist ei piisa, et kojamees palgata, kas siis trahvimine lahendaks probleemi? Võrus jõuti järeldusele, et pigem suurendaks see juba niigi suurt lõhet ühiskonnas veelgi.

Teisalt mõisteti, et kodanikele koormamine kohustusega kanda hoolt linnamaa eest, mis üldkasutuses, on iganenud pärand, millel meie ühiskonnas enam kohta pole. Tõsi, linnapea hinnangul on nüüd muidugi tänavate korrashoid mõnevõrra halvenenud, sest tehnika ei tee kunagi nii head tööd kui kirglik ja hoolas lumekühveldaja. Kuna viimased kippusid aga viimasel ajal vähemusse jääma, tulebki nüüd leppida keskpärase olukorraga, kuigi tegelikkuses on olukord väga hea.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: