Vare: Venemaa viib ebameeldivate riikide kaubandustõkked uuele tasemele

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Райво Варе Autor/allikas: Aleksandr Hussainov/ERR

Transiidivaldkonna ja Venemaa teemade eksperdi Raivo Vare hinnangul astub Moskva samme, et viia enda jaoks ebameeldivate riikidega majandussuhete takistamine uuele tasemele.

Kui varasemalt on käsud äripiiranguteks tulnud Venemaa võimuladvikust mitteformaalselt või on kujundatud lihtsalt selline atmosfäär, milles ettevõtjad kardavad mõnede riikidega äri ajada, siis nüüd on ebasõbralike riikide nimekirja väljakuulutamisega see ametlikult fikseeritud, rääkis Vare.

Tema sõnul oli varasemalt üks piirangute seadmise mehhanism selline, kus näiteks pronksiöö järel keerati kõige kõrgemal tasandil antud suuliste korralduste alusel mõneks ajaks raudteeveod läbi Eesti praktiliselt kinni. "Ei suudetud leida praktiliselt ühtegi dokumenti, mis seda oleks määranud. Aga ometi teati täpselt, kuidas see asi käis, kust korraldused tulid ja kuidas see asi seal lavastati. Diplomaatiliselt ei olnud võimalik mitte midagi ette võtta. See oli nii-öelda karistusaktsioon pronksiöö eest meie suhtes," selgitas Vare,

Teine viis ärisidemete piiramiseks Eestiga, mis on juba kaua toiminud, aga mis viimasel ajal on tugevnenud, puudutab Vene ettevõtjate hulgas tekitatavat kartust äri ajamiseks poliitiliselt ebasobivate partneritega, kelleks on eestlasi kogu aeg peetud, rääkis Vare. "Samal ajal on vene inimesed äärmiselt ettevõtlikud ja on alati leidnud teid, kuidas ikkagi äri ajada. Aga riski võtmist ja julgust on ajas üha vähemaks jäänud. Sest ka Vene äriilma, tema toiminguid kontrollib täna praktiliselt eranditult jõukorporatsioon, kes täidab poliitilist tellimust. Ja see on siis Eesti ja meietaoliste riikide survestamine majanduslike vahenditega," rääkis Vare.

"Ja nüüd siis kolmas element, mis on praegu hakanud seoses ebasõbralike riikide nimekirja koostamisega ilmnema. See tekitab esimest korda sellise sümbioosi, kus ei ole tegu mitte enam ebamäärase suulise ja administratiivse jõuõla kasutamisega ega ka tavapärase üldise õhkkonna teemaga. Nüüd see formaliseeritaks ära - öeldakse otse, poliitiliselt kõrgeimal tasemel, et tegu on ebasobivate äripartneritega, sellepärast et nad on meile ebasõbralikud riigid," ütles Vare.

Tema hinnangul võib selle üheks näiteks olla Aerofloti ootamatu otsus katkestada taas Moskva-Tallinna lennud. "Praegu tundub, et Aerofloti järsk lendude katkestamine on ka täpselt samast ooperist, kuna see toimus praktiliselt kohe pärast seda, kui hakkasid tulema esimesed teema-arendused ebasõbralike riikide nimekirja teemal," rääkis Vare. Ta tõi esile, et Aeroflot on Vene riigi kontrollitav firma ja sel on kahe riigi vahelise lennunduskokkuleppe alusel niinimetatud määratud lendajana ainuõigus kahe pealinna vahel lennata. "Ja takistada teda lendamast saavad ainult kõrgemad lennundusvõimud. Eesti poolt ei ole selliseid asju toimunud, järelikult sai seda teha ainult Vene pool. Miks tegi, võib aimata, aga kas me näeme sellele ka mingisuguseid konkreetseid dokumentaalseid kinnitusi, ma ei ole kindel," ütles Vare.

Eksperdi sõnul ei tähenda kõik eelnev siiski seda, et Eesti ja Venemaa ettevõtete vaheline äri täiesti katki jääb: "Aga see avaldab pärssivat mõju uute ärisidemete tekkimisele ja samas ka vanade sidemete jätkumisele."

Kui aga Venemaal on väga vaja, siis tehakse äri ka ebasõbralike riikidega, tõdes Vare. "Aga üldjuhul teevad seda siis inimesed, kes on selle jaoks välja valitud mingitel kaalutlustel, mitte enam isevoolu või loomulike ärisidemete sõlmimise teel."

Eesti kaubandusbilanss Venemaaga. Sinine joon näitab Eesti eksporti, punane importi. Autor/allikas: Statistikaamet / stat.ee

 

Statistikaameti andmeil eksportis Eesti 2020. aastal Venemaale kaupu 805 miljoni euro väärtuses, millega Venemaa oli Eesti suuruselt seitsmes ekspordipartner. Umbes kolmandiku ekspordist moodustasid mehaanilised masinad, 16 protsenti elektriseadmed, 12 protsenti optika- ja mõõteinstrumendid, viis protsenti värvid ja lakid.

Eesti importis Venemaalt mullu 1,21 miljardi euro eest kaupu, mis tegi riigist Eesti kuuenda impordipartneri. Poole impordi maksumusest moodustasid mineraalkütused, 14 protsenti puit, 6,7 protsenti mineraalväetised. ning 4 protsenti raud ja teras.

Eesti kaubandusbilanss Venemaaga on alates 2018. aastast pidevalt negatiivne olnud.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: