Esmajärjekorras vaktsiini saama pidanud ülikoolide õppejõud on seni süstimata

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tartu ülikool Autor/allikas: Tartu ülikool

Tartu Ülikool (TÜ) edastas märtsis riigikantseleile ligi 2600 vaktsiini sooviva õppejõu nime. Nüüd eraldab riik üle Eesti õppejõududele vaid 600 kaitsesüsti, millest 165 läheb TÜ akadeemilistele töötajatele.

Kui aasta alguses kehtis põhimõte, et kõik haridusvaldkonna töötajad lähevad eesliini alla, siis vaktsiinitarnete ebakõlade tõttu said kiiremas korras kaitsesüsti vaid üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajad. Õppejõud aga selle kategooria alla ei läinud.

TÜ akadeemiline sekretär Tõnis Karki selgitas ERR-ile, et ülikoolis on kokku ligi 3000 akadeemilist töötajat, kellest suurele osale lubati vaktsiini juba aasta esimestel kuudel.

"Riik palus juba mitu kuud tagasi nimekirja õppejõududest, kes vaktsiini tahaks. Suurusjärgus 2600 inimest pani end kirja ja me lähtusime samast loogikast, mis oli õpetajate puhul /---/ ja eeldasime, et õppetöö jätkub," selgitas Karki.

Ta täpsustas et vaktsiinitarnete ebaühtluse tõttu kippus järjekord aga venima, siis tuli segadus AstraZeneca vaktsiiniga ning lõpuks pani riik eelisjärjekorra seisma.

Aprillis edastati aga Rektorite Nõukogu kaudu riigikantseleile nimekiri õppejõududest, kes kiiremas korras kaitsesüsti vajaks, selgitas Karki. Kokku jagatakse vaktsiin Eestis välja 600 õppejõule, kellest 165 töötab TÜ-s.

"Meditsiinivaldkond läks haiglatesse appi ja sai süstid kätte varem, aga teised valdkonnad jäid vaktsineerimata," sõnas Karki ja lisas, et 165 süsti jagatakse praktiliste ainete õppejõududele, näiteks füüsikutele ja keemikutele.

Põhjus on mõistetav, kuid tekitab siiski tuska

TÜ ajakirjandussotsiolooga teadur ja ajakirjanduse õppejõud Signe Ivask ütles ERR-ile, et saab aru, millest seesugune erisus õpetajate ja õppejõudude vahel on tekkinud, kuid siiski tekitab see ülikoolis meelehärmi.

"Mõistan frustratsiooni, mis sellest tekkida võib. Märtsis sai oma nime kirja panna, lubati, et varsti saab vaktsiini kätte, aga siiamaani inimesed tegelikult ootavad. Need ootused saavad selle uudise valguses löögi," selgitas Ivask.

Ta arutles, et täiskasvanud üliõpilased saavad eelduste järgi veebiõppega paremini hakkama kui koolilapsed, kuid kraadiõpet igavesti üle videosilla pakkuda ei saa.

"Tõele au andes, siis tegelikkuses veebis õpetamine on emotsionaalselt ja mentaalselt väga kulukas. Näost näkku suhtlus annab ikka väga-väga palju juurde," lisas õppejõud.

Ka ajakirjandusõpe on suurel määral praktiline, Ivaski sõnul õnnestus paljud seesugused ained aga sügisel läbi viia, kuid siiski tuli õppetöös teha teatavaid ümberkorraldusi.

"Koosolemine ja küsimuste küsimine annab rohkem õppimisele juurde. Teaduslikult on tõestatud, et koos olles mõte jookseb paremini, kiiremini ja süntees on tugevam kui veebitsi e-kirjade vahendusel," lisas ta.

Haridusvaldkonna töötajate ebakõlad

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) koostatud haridusvaldkonna
arengukavas aastateks 2021–2035 on õpetajad nii üldharidus- kui ka kutsekoolidest ja õppejõud kõrgkoolidest pandud ühe sildi alla "õpetaja".

"Õpetaja all mõistetakse alus- ja üldharidusõpetajat, kutseõpetajat, õppejõudu, tugispetsialisti, koolitajat jt, kes tegelevad õpetamisega," seisab arengukavas.

Ka riikliku vaktsineerimiskava kohaselt käsitletakse kõiki haridustöötajaid eesliinitöötajatena, kes pidid eelisjärjekorras vaktsiini saama. Nii aga tarnete viibimise tõttu läinud pole.

Peale vaktsineerimise erisuse selgus möödunud nädalal uuest riigi eelarvestrateegiast, et tõuseb küll üldhariduskoolide õpetajate palk, kuid õppejõududeni palgatõus ei jõua.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: