Õpetajate palk tõuseb ja läheb kohati õppejõudude palgast mööda

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tartu Ülikool. Autor/allikas: Vladislava Snurnikova/ERR

Uus riigi eelarvestrateegia (RES) aastateks 2022–2025 näeb ette õpetajate palgatõusu, samas ei tõuse kõrgkoolide õppejõudude palk. Seega on süvenemas olukord, kus kohati teenivad õpetajad õppejõududest rohkem.

Tartu Ülikooli rahandusosakonna finantsjuht Kalle Hein ütles ERR-ile, et kui RES-i järgi jõuti teaduse rahastamisega ühe protsendini SKP-st, siis kõrghariduse rahastamise osas on osakaal alla protsendi. Hein lisas, et tegelikkuses võiks see olla 1,5 protsenti.

"Erinevad arvutused ja võrdlused on näidanud, et üldhariduskoolide õpetajate palk on mõne madalamal astmel oleva õppejõu palgast kõrgem," lisas Hein.

Tallina Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles ERR-ile, et õpetajate palgatõus on küll tervitatav, aga praegu süvenev olukord ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.

"Jõuame olukorda, kus õpetaja õpetaja ehk lektor teenib vähem kui õpetaja ise tulevikus. See aga vähendab motivatsiooni ülikoolides edasi töötada ja neisse tööle tulla," sõnas Land. Ta lisas, et selle tulemusel hakkab veel rohkem nappima ka õpetajaid, sest nende koolitamine pole enam enam jätkusuutlik.

Kui palgad ei tõuse, toimub seesugune hääbumine Landis sõnul kõikides teistes erialades.

Land sõnas, et tegemist on fundamentaalse probleemiga, mis vajab mõistlikku lahendust.

"Ülikoolide eelarved ja rahastamine on olnud sisuliselt viimased viis või kuus aastat külmutatud. See tähendab seda, et rahastamine on suurenenud väiksemas mahus kui on toimunud inflatsioon," selgitas rektor.

Osaline lahendus oleks tasuline õpe

Hein ütles, et probleemi adutakse ning ettepaneku õppejõudude palku tõsta on teinud haridus- ja teadusministeerium, kuid rahandusministeerium pole seda RES-is arvestanud. Küll aga on RES-is probleemi teadvustatud, lisas ta.

Tema sõnul saavad probleemi vähesel määral lahendada ka ülikoolid ise.

"Palju on räägitud kõrghariduse rahastamise mudeli üle ja eraraha kaasamisest kõrgharidusse. See tähendab, et mingis mahus muutub õpe tasuliseks /---/, aga päris ainult tasulist õpet erialadel teha ei saa, vaid tasuta päevaõpe peab siiski seal kõrval olema," selgitas Hein.

Õpet saaks Heina sõnul tasuliseks muuta neis erialades, kus pärast lõpetamist on palgaturg tudengitele piisavalt atraktiivne.

Uuel õppeaastal muutub õpe Tartu Ülikoolis teatud määral tasuliseks näiteks juuras.

"Kõrghariduse rahastamise teema on pidevalt laual. Me proovime lahendust leida ja teeme erinevaid ettepanekuid, aga tuleb märkida, et teaduse rahastamise ühe protsendi kokkulepe võttis ka aastaid aega, enne kui selleni jõuti," lisas ta.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: