Rektorid ühel meelel: kõrgharidus peab vähemalt osaliselt olema tasuline

{{1620956280000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Rektorite Nõukogu tõdeb, et praegune kõrghariduse rahastamise süsteem enam jätkusuutlik pole. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Praegune kõrghariduse rahastamise süsteem on rektorite nõukogu hinnangul positiivse mõju minetanud ning seda tuleks kiiremas korras muuta. Küsimus tuleb sügisel arutlusele ka riigikogu suures saalis.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land selgitas ERR-ile, et kõikide rektorite esimene eelistus oleks see, et riik hakkaks adekvaatselt tõstma kõrghariduse rahastamist.

"Kõrghariduse rahastamine peaks tõusma 1,5 protsendini SKP-st, praegu on see alla protsendi," sõnas Land. Ta lisas, et kui riik on võtnud lubaduse tagada tasuta kõrgharidust, siis see peab olema kõigile kättesaadav ja kõrge kvaliteediga.

"Kui riik ei suuda seda tagada, see käib üle jõu, siis tuleb seda tunnistada. Selle alusel tulebki kokku leppida järgmised sammud, näiteks, kas kaasata eraraha ja mis tingimustel seda teha," ütles Land.

Land ütles, et riik võiks võtta selge seisukoha, sest praegune määramatus rahastamise juures ei ole lubatav.

"See, et me ei tea, mis viie aasta pärast saab, ei ole õige," lisas ta.

Esimene murekoht on kõrghariduse rahastamise osakaal riigieelarvest

2013./2014. õppeaastal jõustus kõrgharidusreform, mille tulemusel tekkis Eesti õppuritele võimalus tasuta kõrgharidust omandada.

Kui kümme aastat tagasi oli kõrghariduse rahastamine riigieelarvest soovitud tasemel ehk 1,5 protsendi juures SKP-st, siis aastatega on rahastamine vähenenud.

Näiteks leiab riigi eelarvestrateegiast (RES) aastateks 2022-2025, et 2019. aastal oli riigieelarvest kavandatud kulutuste tase teadus- ja arendustegevuseks 0,75 protsenti SKP-st. Muu hulgas on dokumenti märgitud, et riigieelarvest kavandatud kulutuste tase teadus- ja arendustegevuseks on aastatel 2022-2025 suurem või võrdne ühe protsendiga SKP-st.

Kui teaduse rahastamise kohta on info kirjas, siis ei leia kõrghariduse rahastamise taset ei RES-ist ega ühestki teisest strateegilisest dokumendist.

Küll aga RES-is on välja toodud, et lähiaastatel tuleb analüüsida kõrghariduse rahastamise põhimõtteid ning töötada välja ettepanekud kõrgharidusõppesse eraraha suuremaks kaasamiseks. Pikemaid kavatsusi, tööplaane ja täpset rahastamise osakaalu suurust aga kirjas pole.

SKP on kasvanud, aga õppejõudude palgad on seejuures vähenenud

Kui RES-i järgi üldhariduskoolide õpetajate palgad tõusevad, siis õppejõududele palgatõusu kuskilt ei terenda.

"Õppejõudude palgad jäävadki osaliselt alla üldhariduskoolide õpetajate palkadele. Seetõttu väheneb veelgi rohkem kogu kõrgharidussüsteemi jätkusuutlikkus," sõnas Land.

Näiteks tõi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor Ivari Ilja rektorite nõukogu ja riigikogu kultuurikomisjoni kohtumisel välja, et EMTA töötajate keskmine palk moodustas 2015. aastal 1,27 riigi keskmist palka. 2020. aastal oli see 1,06 keskmist palka.

"Akadeemiliste töötajate põhipalgad algavad 1242 eurost. Lektori palk on 1351 eurot ning sellele ametikohale kandideerijalt ootab akadeemia kas doktorikraadi või kõrgel tasemel loometegevust," sõnas Ilja kohtumisel.

Võrdluseks: 2020. aastal on statistikaameti andmete järgi Eesti keskmine brutokuupalk 1448 eurot.

Lahendus oleks osaliselt eraraha kaasamine

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser tõi samal kohumisel välja, et tasuline kõrgharidus ei tähendaks täielikult õppuri omavastutust. Ta selgitas, et riigi panus võiks jääda 75-80 protsendi juurde.

Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektori kohusetäitja Priit Reiska sõnas, et TLÜ-s on eestikeelsete õppijate arv viimase 11 aasta jooksul vähenenud rohkem kui kaks korda ning põhjuseks on just raha.

"Paradoks on selles, et tasulise õppe koordineeritud pakkumisega saaksid ülikoolid pakkuda enam ka tasuta õpet," lisas Reiska.

Näiteks on juba Tartu Ülikool osaliselt seda teed läinud. Alates 2021./2022. õppeaastast peavad õigusteaduse magistrandid, kes õpivad sessioonõppes, hakkama oma ainepunktide eest tasuma. Ühe semestri hinnaks tuleb 1700 eurot.

Praegu puuduvad aga adekvaatsed andmed selle kohta, kui palju oleksid koolilõpetajad ja lapsevanemad valmis Eestis kõrghariduse eest maksma. Asseri sõnul võiks vastava küsitluse läbi viia haridus- ja teaduministeerium.

Leevendust tooks mikrokraadid ja ülikoolide omavaheline koostöö

Ühe võimalusena hakkab Tartu Ülikool pakkuma mikrokraade, mis annavad inimestele võimaluse täiendõppeks, kuid ei anna terviklikku kraadi.

"Mikrokraadide loomine lisab süsteemile paindlikkust, et kiirelt kohaneda tööturu vajadustega," selgitas Land kontseptsiooni.

Asseri sõnul tekitab praegune rahastusmudel ebavõrdse juurdepääsu kõrgharidusele ehk mida vähem on üliõpilasi, seda paremini ülikoolid elavad. Ülikoolidel, kes on üliõpilaste arvu teadlikult vähendanud, on palgakomponent paremas seisus, selgitas rektor.

Rektorid on seisukohal, et ülikoolid peavad tegema ka omavahel koostööd ning kaasama hariduse arendamisesse ka välismaa kõrgkoole. Üheks ideeks on ka University Estonia kontseptsioon, mille kaudu pakutaks välismaale e-kanaleid pidi ülikoolide koostöös valminud õppekavasid.  

Nüüd on ka riigikogu kultuurikomisjon sügiseks suures saalis arutlemiseks ette valmistamas olulise tähtsusega riiklikku küsimust kõrghariduse rahastamise teemal.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: