AK Nädal: millist presidenti ootab Kadriorg?

Foto: Facebook/Jüri Ratas

Kui viie aasta eest mais oli presidendivalimiste kampaania juba täies hoos, siis tänavu pole kuulda olnud isegi ühestki ametlikust kandidaadist. Poliitringkondades oodatakse eelkõige Jüri Ratase otsust - kas ta hakkab presidendikohta püüdma või mitte? Kuigi mõned on mõttes valmis juba talle ametiketti kaela riputama, tasub siiski küsida, kas Ratas üldse oleks õige mees Kadriorgu või on meil vaja kedagi teistsugust?

Väike ringreis Setumaale. Ja enne seda tutvumine Põlvamaa külaeluga. Ringreisid Lääne-Virumaal ja Järvamaal, sekka Ida-Virumaa ja Narva. Jääb üle vaid imestada, et sellise tempo juures jääb Riigikogu esimehel Jüri Ratasel aega veel palke tassida ja puid lõhkuda.

"Kaks varianti kas ta annab täiesti uut sisu riigikogu esimehe kohale või tõepoolest on see tema ettevalmistav teekond teel Kadriorgu," analüüsis ERR-i poliitikatoimetaja Toomas Sildam.

Kas Jüri Ratas tahabki saada presidendiks? Päris lõplikult me seda veel ei tea, sest ta pole meile seda veel öelnud. Kas Jüri Ratas aga üldse sobiks presidendiks või sobiks Kadriorgu pigem näiteks Henn Põlluaas? Ehk keda ja milleks me Kadriorgu üldse tahame?

Ametlik seis on mõnevõrra kummaline. EKRE räägib sellest, et nad plaanivad kandidaadina üles seada Henn Põlluaasa, ent ametlikku otsust pole. Tegelikult ootavad kõik muidugi seda, mida ütleb lõpuks Jüri Ratas - ta on lubanud oma võimaliku kandideerimise teatvaks teha mais. Viis aastat tagasi oli olukord aga sootuks erinev.

"Selleks ajaks mõni presidendikandidaat oli Eestile juba teist ringi peale tegemas oma visiitidega erinevatesse omavalitsustesse," meenutas Toomas Sildam.

Kampaania oli toona kuum ja lähtus justkui loogikast, et rahvas saab presidenti valida. Kandidaatide ringreisid, lõputud kohtumised ja proovilepanekud ajakirjanduses. Ja väga ohtralt debatte.

Tõsi - mäletame, et pärast kõike seda ei saanud presidendiks keegi kandidaatidest ja lõpuks valiti riigikogus Kersti Kaljulaid. Sarnast olukorda ja oma kandidaatide auklikuks laskmist üritavad erakonnad tänavu vältida. Avaliku halduse eksperdi Külli Taro sõnul laia kampaaniat polegi tarvis.

"Presidendi valimise kampaania minu jaoks kõlab just selles mõttes kohatult, et iga valimissüsteem peab olema kooskõlas selle ameti ülesannetega. Kui me vaatame presidendi ametiülesandeid, siis sellisele kampaaniale ei ole kohta," ütles Taro.

Taro selgitab, et president peaks olema rahvusvahelises suhtluses tasemel, kuid poliitilises plaanis pole selles ametis isiklikel poliitilistel seisukohtadel või maailmavaatel suurt kohta, sest presidendi võim on pigem tseremoniaalne.

President ei tohiks tulla tegevpoliitikast

Viis aastat tagasi presidendivalimiste tsirkuses osalenud kunagine õiguskantsler Allar Jõks võtab presidendi rolli mõtestamiseks appi põhiseaduse ja räägib presidendist kui võimuharude tasakaalustajast ja põhiseaduse valvurist. Jõksi sõnul ei pea president olema parteide sõber, vaid vastupidi - tal peab olema selgroogu, ta peab olema suunanäitaja.

"Ja arvestades seda, ei tohiks presidendi valimine või presidendi isik sõltuda sellest, kas vastutasuks jääb olemasolev koalitsioon kehtima," märkis Jõks.

Ehk teisisõnu - Jõksi hinnangul ei tohiks president tulla otse tegevpoliitikast. Ent võimalik kandidaat, kelle otsust praegu kõik ootavad ja kellest tegelikkuses kõige rohkem Kadrioruga seoses räägitakse, sealt just tulekski. Praegune riigikogu esimees ja Keskerakonna esimees, hiljutine peaminister Jüri Ratas.

"Isegi kui see kandidaat suudab sõltumatult oma ametiülesandeid täita, siis kaasas temaga käib ikkagi see just äsjane peaministriamet ja valitsusjuht ja erakonna esimehe amet," kommenteeris Külli Taro.

Allar Jõks lisas, et need peavad olema täiesti lahus, sest vastasel juhul ei saa see valitud president täita oma ülesandeid tasakaalustajana ja väga raske on presidendil näidata selgroogu.

Samuti viie aasta eest presidendiks kandideerinud sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütleb otse välja, et tema hinnangul Ratas ei sobi.

"Las meil jääda üks ja ainus president Arnold Rüütel. Meil ei ole teist taolist presidenti vaja. Ta on küll hulga noorem. Arnold Rüütel õnnestus ühe suure eesmärgi nimel rahvast ühendama. Jüri Ratas püüdis, kukkus läbi," ütles Nestor.

Nestor peab siin silmas seda, et Rüütli toetus aitas Eestil Euroopa Liiduga liitumise referendumil jah-otsust teha. Ratas aga rääkis siin viimastel aastatel sidusast ühiskonnast, mida ei saabunud. Poliitikaringkondades on aga laialt levinud tõdemus, et kui Ratas kandideerib, siis tema võimalused on väga head, eriti valimiskogus.

Siia kõrvale toob Toomas Sildam aga näite, milliseid küsimusi hakkaksid ajakirjanikud president Rataselt küsima.

"Kuidas te kommenteerite riigiprokuratuuri otsust saata kriminaalasi Keskerakonna vastu või teie endise peasekretäri vastu nüüd kohtusse? Või kuidas te kommenteerite kohtu esimese astme otsust? Kuidas te kommenteerite riigikohtu otsust? Ja nii edasi. Tegelikult kogu see Keskerakonna esimehe taak jääb Ratast saatma," lausus Sildam.

Keskerakondlased ei soovi Ratase lahkumist

Ehk Ratasel oleks tõenäoliselt mugavam, kui ta laseks viis aastat mööda ja siis kandideeriks. Iseasi, kas poliitiline olukord lubaks tal siis kohta püüda. Ratase valikust sõltub väga palju ka Keskerakonna tulevik ja mitmed erakonna juhtfiguurid loodavad tegelikult, et ta ei lahkuks. Presidendikampaaniasse minek just erakonnast lahkumist tähendaks.

"Keskerakonna jaoks tähendab see seda, et kohalike valimiste kampaania ajal peavad nad hakkama korraldama oma kongressi, peavad hakkama valima uut esimeest. Kindlasti nende konkurendid on väga rahul. Sellepärast, et mida rohkem segadust Keskerakonnas, seda suurem võimalus seal hääled kätte saada," ütles Sildam.

Segadust Keskerakonnale see tähendaks, sest kes võiks olla Ratase mantlipärija olukorras, kus Mailis Reps on kriminaaluurimise all, Kadri Simson kaugel ja Mihhail Kõlvart eestikeelset valijat ei kõneta?

Igal juhul, tipp-poliitikast lahkunud ja Hiiumaal penisonipõlve pidav Nestor soovitab erakondadel mitte oodata Ratase otsust, vaid hoopis hakata koos presidendikandidaati otsima.

"Soovitaks küll istuda ikkagi kõigil viiel riigikogu erakonnal ühe laua taha ja mõelda välja see protseduurika kõigepealt, kuidas selle ühise kandidaadini jõuda ja siis hakata tööle," sõnas Nestor.

Eelmine kord tehti seda tema enda eestvedamisel alles siis, kui valimisi ähvardas juba läbikukkumine.

Keda tahaks rahvas presidendina näha?

Keda aga rahvas järgmise Eesti presidendina näha tahaks? Kaks uuringufirmat korraldas selleks hiljuti küsitluse. Tulemused olid mõnevõrra erinevad.

Kantar Emori küsitluse järgi tahab rahvas kõige enam presidendina näha Jüri Ratast. Teda toetas 23 protsenti vastanutest. Talle järgneb praegune president Kersti Kaljulaid 21 protsendiga. Kolmandal kohal on 11 protsendiga Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes on ka kinnitanud oma huvi presidendiameti vastu. Nimekirjas järgnevad EKRE aseesimees Mart Helme üheksa ja õiguskantsler Ülle Madise viie protsendiga. Need aga olid küsitluses ette antud nimed. Spontaanselt nimetati enim lisaks Marina Kaljuranda.

Vaatame nüüd presidendikandidaatide eelistusi erakondliku meeldivuse alusel. Keskerakonna valijad näeksid järgmise Eesti presidendina Jüri Ratast, Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 toetajad praegust presidenti Kersti Kaljulaidi, EKRE toetajad Mart Helmet, ning erakonna Isamaa toetajad Tarmo Soomeret.

Seevastu Turu-uuringute aktsiaseltsi korraldatud küsitluses on napilt esikohal praegune president Kersti Kaljulaid 18 protsendiga. Talle järgneb eelmiste presidendivalimiste soosik Marina Kaljurand 16 protsendiga ja Jüri Ratas on 15 protsendiga alles kolmas. Tarmo Soomeret nimetas oma soosikuks kahkesa, Mart Helmet kuus, Andrus Ansipit viis ja David Vseviovi kolm protsenti küsitletutest.

Kui eestlased eelistavad selgelt Kersti Kaljulaidi või Marina Kaljuranda, siis venelaste poolehoid kuulub Jüri Ratasele.

Tegelikult aga rahvas muidugi presidenti valida ei saa. Presidendivalimiste esimene voor toimub riigikogus 30. augustil ning kui seal presidenti ära valida ei õnnestu, liigub protsess juba valijameeste kogu kätte. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: