Eelarvepositsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse, suurenesid ka kaupade ja teenuste müügitulud ning tulud varade müügist. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus märtsi lõpuks 8,9 protsendini ehk 159 miljoni euroni, teatas rahandusministeerium.

Töötukassa eelarve puudujääk on töötute arvu suurenemise tõttu suurenenud 33,1 miljoni euro võrra. Haigekassa eelarve ülejääk kasvas möödunud aasta märtsi lõpuga võrreldes 22,2 miljoni euro võrra, kuna riigieelarvest kompenseeriti tegevustoetusega väiksemat sotsiaalmaksu laekumist.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk on eelnevast aastast 15,7 miljonit eurot väiksem.

Riigieelarveliste asutuste kogukulud kasvasid aastaga 914,9 miljonilt eurolt 930,7 miljoni euroni. Tõusu taga on kodumaiste toetuste suurenemine, tööjõukulude ja investeeringute kasv. Kogukulude kasvu vähendas saadud välistoetuste aastane vähenemine 25,2 miljonit eurot.

Sotsiaaltoetused kasvasid peamiselt pensionikulude 12,9 miljoni eurose suurenemise arvelt.

Riigieelarveliste asutuste investeeringud kasvasid aastaga 41,4 protsenti. Käesoleva aasta suuremahuliste taristu, õppehoonete ja kaitseinvesteeringute tõttu on esimese kolme kuu jooksul investeeringud suurenenud 26,4 miljonit eurot ehk 58,2 protsenti eelneva aasta sama ajaga võrreldes.

Majandamiskulud kerkisid aastaga 4,5 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti. Koroonaleviku piiramine ja kriisi mõjude leevendamine suurendas kulutusi tervishoiu- ja raviteenustele, mis kasvasid vastavalt 6,7 miljonit eurot ning 3,1 miljonit eurot eelneva aasta märtsiga võrreldes.

Tööjõukulud suurenesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 8,8 miljonit eurot ehk 11,6 protsenti, millest üle poole moodustas pensionieraldiste suurenemine 5,1 miljoni euro võrra. Tööjõukulude kasv on põhjustatud ka koroonakriisis suurenenud tööjõuvajadusest ehk ületunnitööst, lisatasudest ja võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.