Praegu on asutusesiseseks kasutamiseks (AK märkega) märgitud dokumentide juurdepääsupiirangu tähtaeg kuni viis aastat, mida võib pikendada viie aasta võrra maksimaalselt kümneks aastaks. Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter avalikustas plaani muuta avaliku teabe seadust nii, et dokumentide salastatust saaks pikendada lõputult. Plaani toetajate seas on olnud kaitseminister Laanet, teiselpool "rindejoont" on olnud aga justiitsminister Maris Lauri.

Laanet ütles, et tänaseks on mitu sammu tagasi astutud ning tema toetab nüüd põhimõtet, et dokumentide salastatust ei saa pikendada rohkem kui 10 aastat. Ta märkis, et lisaks tuleb kriitiliselt üle vaadata, mis on AK dokumentide sisu ja kas see ikka vastab salastatuse mõttele või mitte. Kaitseminister leidis, et liiga palju dokumente ja ka e-kirjavahetusi on saanud AK märke.

"Meil oli justiitsminister Maris Lauriga vestlus ja meie positsioonid on sarnased, et selliseid dokumente on liiga palju. Nii pole ühiskondlik kontroll kõige parem. /.../ Avalikkus, kes teostab meie üle ühiskondlikku või tsiviilkontrolli, ei saa seda teha, sest kõik dokumendid on natuke salajased."

Laaneti sõnul kutsus ta kokku töörühma, kes analüüsib, kui palju on liikumas kaitseministeeriumis AK materjale.

"Minu seisukoht on, et senikaua kui mingi aruteluprotsess käib, siis selles faasis kuni otsuse vastuvõtmiseni on piiratud juurdepääsuga tegemist. Aga kui otsus on vastu võetud, siis tuleks see piirang maha võtta."

Majanduskasv kasvatab kaitse-eelarvet

Saates tuli juttu ka riigikaitsekulutustest, kus Laanet väitis, et need ei lange, vaid kasvavad nominaalselt. Ta tõi välja, et kui 2021. aastal on riigikaitsele planeeritud kokku 2,29 protsenti SKP-st, siis tuleval aastal 2,31 protsenti. Rahaliselt on tänavu kaitse-eelarve 645 miljonit eurot, kuid tulevaks aastaks on juba kokku lepitud, et see saab olema 712 miljonit.

"Kui eelmine valitsus kirjutas miljardi jagu katteta lubadusi RES-i, siis tänane valitsus vaatas riigi rahalisele seisule otsa ja oli selge, et sellisel kujul edasi minna ei saa. Vaadati üle kõik valdkonnad, kuid sellele vaatamata järgmisel aastal kaitse-eelarve kasvab nominaalselt. Ja kui vaatame majandusprognoose, siis sügiseks peaks majanduskasv olema juba kolm protsenti ja Eesti Panga prognoosi järgi tuleval aastal viis protsenti, mis tähendab, et nominaalselt kaitse-eelarve numbrid ka kasvavad."

Samas tunnistas Laanet, et julgeolekuolukord meie regioonis on Venemaa käitumise tõttu turbulentne.

"Venemaa käitub agressiivselt. Täna ütleb NATO üheselt, et NATO peamine vaenlane on Venemaa. Meie osana NATO-st jagame seda seisukohta. Õnneks on meil piisavalt kompetentsi tundmaks meie idanaabrit ja seetõttu arvestatakse meiega NATO-s palju."

Mundrikeeldu poleks pidanud tegema

Laanet kommenteeris saates ka teenistusse naasnud ajateenijate mundrikeeldu 9. mail Filtri teel ja ütles, et on sama meelt kaitseväe juhatajaga, kes leidis, et selline otsus oli ülepingutatud.

"Martin Herem on selgelt oma seisukohta väljendanud, et see oli ülepingutatud ja ma jagan seda seisukohta täielikult. Ajas ja ruumis kõik muutub. Ja isegi kui varem on nii otsustatud, siis kas täna oleks pidanud seda nii tegema? Minu positsioon on see, et see otsus oli üle pingutatud."

Samas lisas kaitseminister, et saab aru ka sidepataljoni ülema otsusest, kel oli asjale üks vaade, kuid näiteks ministeeriumi tasandilt paistavad asjad teisiti.

Laanet ütles ka, et on algatanud arutelu leidmaks terminile "ajateenistus" täpsem sisu.

"Ajateenistus ei kajasta täpselt seda, mida ajateenijad teevad. Kui semantiliselt vaatame, siis see "aega teenima" on midagi muud. Tegelikult nad õpivad, kuidas Eesti riiki kaitsta ohu korral. Riigiteenistus, kaitseteenistus, mis iganes võiks seda asendada."

Mereväebaas kolib Miinisadamast Saaremaale?

Saates tuli jutuks ka mereväebaasi võimalik kolimine Miinisadamast kusagile mujale, näiteks Saaremaa süvasadamasse.

"Mereväelased ja meie meie hulgast lahkunud kindral Johannes Kert olid seisukohal, et mereväebaas ei saa olla Tallinna vanalinna külje all. Miks? See saaks olema vaenlase kohene sihtmärk ja nii paneksime me paljud tsiviilelanikud ohtu. Teiseks, tänaseks on saanud sellest piirkonnast üks kallimaid elamurajoone, aga inimeste ligipääs merele on suletud. Seetõttu on arutusel, kuhu mereväebaas viia."

Laaneti sõnul ollakse praegu analüüsi faasis ning otsused peaksid tulema sügisel. ERR-i küsimusele, kas plaan on kolida mereväebaas Saaremaale sealsesse süvasadamasse, vastas Laanet naerdes, et saarlasena talle see meeldiks. Ta märkis ka, et üks võimalikke arutelukohti on ka kaitseväe laevastiku ühinemine politsei- ja piirivalveameti omaga.