Andsin kolmapäeval riigikogule üle eelnõu, mis selle jõustumise korral muudab Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogusse nimetatavate tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on tagada ERR-i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise suurem sõltumatus poliitilisest mõjust.

Kas sõna on tõesti vaba?

Riigikontroll on 2016. aasta 3. juuni aruandes "Eesti Rahvusringhäälingu juhtimine ja rahastamine" märkinud, et nõukogu tasakaalustatuse tagamiseks tuleks muuta seadust. Auditis tuuakse välja, et nõukogu liikmete ametisse valimine ei ole toimunud alati viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada konkreetsete kandidaatide nõukokku määramise kaalutlustest.

Probleem on nimelt seadusega võimaldatud ja poliitikute poolt kohati väärkasutatud võimalustes. ERR-i kõrgeim juhtimisorgan on rahvusringhäälingu nõukogu, mis planeerib ERR-i tegevust, korraldab ERR-i juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

Kehtiva seaduse järgi koosneb nõukogu riigikogu liikmetest (üks igast fraktsioonist) ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest (ehk rahvakeeli ekspertidest, keda on neli). ERR-i nõukogu liikmed nimetab riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul.

Ja siit tulevad ka auditis tõstatatud küsimused. Fraktsioonide esindajatega on kõik arusaadav, sellega on poliitiline tasakaal seaduses sätestatud. Kuid oht on nimelt järgmine: võimul olevad poliitikud jagavad ekspertide kohti oma poliitilistel kaalutlustel ja kokkulepete alusel. Järgmisena tekib oht, et nõukogus muutub poliitiline tasakaal võimul oleva erakonna või erakondade kasuks. Ja siit edasi on juba küsimus: kas ERR-i sõna on vaba?

Mis juhtus viimasel korral?

Ega sisuliselt ju konkurssi tegelikult ei toimunud. Toimus määramine. Ja taustaks konkurss, millega rida lugupeetud inimesi pandi olukorda, milles nad mängisid taustamängijate rolli kõikide oma uhkete CV-dega.

See kivi ei lenda mitte mingil juhul konkursil osalejate kapsaaeda, ega isegi nimetatud ekspertide aeda. See viga on ilmselgelt poliitiline. Kahjuks on poliitikud kohati nagu lapsed: paned lauale terve tordi, kuid nad ei suuda piirduda ühe tükiga, vaid vaja on kõike, mis on laual. Nii tekivad ka ekspertide laubale erakondade logod. Piinlik on see olukord: meediat alandav, eksperte määriv, poliitikutele mitte uhkust toov.

Just selle pärast loobusin hääletamast aasta tagasi, kui toimus järjekordne rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate nimetamine. Mis konkurss see on, kui analüüsid kõiki ankeete ja CV-sid, aga enne hääletamist saad "võitjatest ekspertide nimekirja".

Muidugi ei ole kõik nii must-valge. Läbi aastate on nõukogusse sattunud ka päriselt sõltumatuid eksperte, on olnud neidki, keda toetasid poliitikud, aga kelle abi ERR-ile oli siiski väga suur ja sisuline. Kuid kui rääkida eelmise aasta kogemusest, ja see ei olnud küll esmakordne juhtum, siis see kukkus toona välja eriti räpaselt ning kinnitab riigikontrollis välja toodud nõrku kohti.

Mis oleks lahendus?

Pakutud eelnõu kohaselt jääb riigikogu liikmetest nõukogu liikmete nimetamise korraldus muutmata. Riigikogu nimetab ühe esindaja igast riigikogu fraktsioonist. Kõnealune eelnõu muudab nõukogusse ERR-i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate nimetamise regulatsiooni.

Selleks, et tagada nõukogu liikmete nimetamise protseduuri suurem sõltumatus poliitilisest otsustusest ning võimaldada ERR-i tegevusvaldkonnaga seotud asutustel, institutsioonidel ja esindusorganisatsioonidel pakkuda välja tunnustatud asjatundjaid, kes ei pea läbima poliitilist nimetamise protseduuri, luuakse süsteem, mis on analoogne mitmete teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogude ekspertliikmete nimetamisega (eelkõige analoogia rahvusooperiga) ja nõukogusse nimetavad liikme seaduses nimetatud asutused, institutsioonid või esindusorganisatsioonid.

Nimetatav liige ei pea olema selle asutuse, institutsiooni või esindusorganisatsiooni liige, vaid oluline on, et omades ülevaadet oma valdkonna tunnustatud asjatundjatest ning kaaludes ERR-i nõukogu ülesandeid ja ERR-i tegevusvaldkondi, nimetatakse asjatundja, keda hinnatakse sobivaimaks tegutsema nõukogu liikmena.

ERR-i nõukogu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmed nimetavad eelnõu kohaselt rektorite nõukogu, ajakirjanike liit, tööandjate keskliit (eelduslikult majandus- ja finantsoskustega eksperdi) ja advokatuur (valdkonna juriidilise eksperdi).

Miks just selline nimekiri? Rektorite nõukogu omab ülevaadet ajakirjandus- ning meediavaldkonna parimatest asjatundjatest, kuivõrd Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis on vastavates valdkondade tugevaimad akadeemilised kompetentsikeskused.

Ajakirjanike liidul on laiapõhjalised teadmised igapäevasest toimivast meediamaastikust, tööandjate keskliit koondab läbi oma liikmete muu hulgas ka majandusvaldkonna tunnustatud asjatundjaid ning advokatuuris on esindatud võimalik vajalik juriidiline ekspertteadmine.

Kindlasti peaks läbi pädevate institutsioonide teema läbi arutama, kuid praegusel hetkel tundub, et just need neli mainitut suudaksid pakkuda kompetentsi, millest võidaksid ERR-i nõukogu ja ERR tervikuna, aga ka vaba ühiskond kui selline.

Mis saab eelnõust edasi?

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. märtsil. See jõustumistähtaeg võimaldab uues redaktsioonis nimetatud institutsioonidel ja organisatsioonidel nimetada ERR-i nõukogusse tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundja ajaks, mil eelmiste ekspertide volitused lõpevad.

Ei ole suur saladus, et antud teemaga ma tegelesin peaaegu aasta. Algne mõte oli jõuda poliitilise konsensuseni kas siis eelmise koalitsiooni tasemel või veelgi laiemalt, kultuurikomisjoni tasemel. Signaalid olid kohati segased, kuid vajadust säärase muudatuse järele tunnistasid paljud poliitikutest. Nüüd on käes õige hetk tõestada, et sõna on päriselt sõltumatu ja lasta ERR oma poliitilistest kätest vabaks.