Kultuuriminister keeldus ajakirjanike liitu loomeliiduna tunnustamast

{{1624350240000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Anneli Ott Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kuna ajakirjandus ei täida kunstilist funktsiooni ning seda ei saa panna võrduma kirjandusega, jättis kultuuriminister Anneli Ott (Keskerakond) rahuldamata ajakirjanike liidu taotluse ja keeldus liitu loomeliiduna tunnustamast.

Ajakirjanike liit (EAL) taotles loomeliiduks saamist juba möödunud aasta oktoobris, kuid siis palus kultuuriministeerium kõrvaldada taotluse puudused, sest tulenevalt loovisikute ja loomeliitude seadusest (LLS), peab liit välja tooma oma täpse loomeala. Muu hulgas pidi liit tõestama ka 50 tegevliikme olemasolu.

Seda ka liit tegi, paludes saada tunnustust kirjanduse loomealal tegutseva loomeliiduna. Kultuuriministeerium, eesotsas ministriga leidis, et ajakirjandus ja kirjandus ei ole sama asi ning seetõttu jäeti taotlus rahuldamata.

EAL tõi samas välja, et kunst võib olla mitmesugune, sealhulgas ka ajakirjandusena esinev.

"EAL täpsustas, et ajakirjandus ei ole tehniline platvorm või vahend, mille kaudu liigub info, vaid ajakirjanike loometegevus. Ajakirjanduse rolliks on ka arvamusi,
vaateid ja väärtusi säilitada, kujundada, luua, ühiskonnas toimuvat kritiseerida ja hinnata, hoida ning arendada infovälja kui osa rahvuskultuurist," seisab kultuuriministri kirjas.

EAL-i hinnangul on ajakirjandus kirjanduse ja kunsti üks osa, ministri arvates selgelt mitte

Lisaks kirjutas liit, kui kirjandus on kindlates žanrites selgete loominguliste parameetritega kirjandustekstide loomine, siis kehtib sama ka ajakirjanduse kohta.

"Nii kirjanduse kui ka ajakirjanduse elementideks on EAL-i arvates arutlemine, jutustamine, kirjeldamine ja dialoog," seisab kirjas.

Seetõttu tegi EAL ka ettepaneku LLS-i muutmiseks, et uueks loomealaks lisada ka ajakirjandus. Sama ettepanek tehti juba 2004. aastal, kuid siis leidis riigikogu, et LLS-i näol on tegemist kultuuripoliitilise meetmega kindlate valdkondade kohta, mille alla ajakirjandus ei lähe. Seaduse järgi on loomealadeks arhitektuur, audiovisuaalne kunst, disain, etenduskunst, helikunst, kirjandus, kujutav kunst ja stsenograafia.

"LLS-i paragrahv 1 sõnastab seaduse ühe eesmärgina kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimise ja arenemise. Ajakirjanduse roll ühiskonnas on olla informatsiooni vaba liikumise tagaja, mis on kaunitele kunstidele Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 38 omistatavast vabadusest erinev põhiõigus," kirjutab minister.

Ott märgib, et kunst on autori isiksuse vahetu väljendus ning ajakirjandus selle alla ei lähe.

"Kuigi nii kirjanduses kui ka ajakirjanduses võib keskne tegevus olla kirjutamine, lähtekohaks loominguline impulss laiemalt ning autori tegevuse tulemuseks teos autoriõiguse mõistes, mis sageli on kirjalik või avalikult esitatud tekst, saab kindlalt väita, et neist üks on loomeala kaunite kunstide mõistes ja teine mitte," ütleb Ott vastuses.

Ministeerium võttis EAL-i liikmete tegevusalad ükshaaval ette

Esmalt ütles ministeerium, et edastatud liikmete loometegevuse ülevaate järgi oli liidu 73 liikmest kirjaliku loometegevusega tegelejaid 34, ülejäänud esindavad pigem audiovisuaalvaldkonda liigituvaid tegevusi.

Samas hindas EAL ise loomeülevaadete järgi, et esitatud 88 loomeülevaatest võib 23 liigitada ainult audio- või audiovisuaalset kanalit kasutavaks loometööks, ülejäänute puhul on kirjalik looming kas ainsaks väljundiks või kõrvuti audio- ja audiovisuaalkanalites ilmuvaga.

"EAL hindab, et veebis ilmuv looming on samuti kirjalik. Kultuuriministeerium ei jaga seisukohta, et igasugune kirjalik tekst on kirjandus, ehk teos kirjanduse loomealal LLS-i tähenduses, seda sõltumata teksti ilmumise vormist (raamat, ajaleht) või platvormist," kirjutab Ott.

Kuigi ministeerium jättis lõplikult taotluse rahuldamata, toob Ott välja, et LLS vajaks tõepoolest teatud muudatusi.

"Kultuuriministeerium on avalikult teada andnud, et kavatseb algatada LLS-i muutmise väljatöötamiskavatsuse. Seaduse kitsaskohtade analüüsi kaasatakse kahtlemata ka kehtiva loomealade nimistu ülevaatamine, millega kaasneb põhjalik mõjude analüüs," sõnab Ott.

Protsessi on plaanis kaasata kõikide huvirühmade esindajad, mh ka EAL.

EAL: ajakirjandus on loominguline tekst

EAL-i esimees Helle Tiikmaa ütles ERR-ile, et kuna LLS kohustab taotlejat valima ühe seaduses välja toodud loomealadest, valis EAL-i juhatus välja kirjanduse kui ajakirjandusega kõige suuremaid kokkupuutepunkte omava loomeala.

"Ajakirjandusteoste põhiline omadus on loomingulise teksti olemasolu, mis on avaldatud erinevatel tehnilistel platvormidel. Taotluse esitamisel kaalus EAL-i juhatus ka audiovisuaalset kunsti kui loomeala, sest EAL-i liikmeskonnas on suur osa tele- ja raadioajakirjanikel," lisas Tiikmaa.

Samas on audiovisuaalne kunst autoriõiguse seaduse järgi oma sisult film. "Selle alla ei mahu ei raadio- ega veebiajakirjandus, rääkimata trükiajakirjandusest. EAL soovib aga võimalikult kõigile ajakirjanikele laiendada loomeisiku mõistet ja võimalusi," lisas esimees.

LLS-is on kirjas, et seaduse eesmärk on esmalt kultuurilise loovuse toetamine ja teisalt kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimine ja arenemine, selgitas Tiikmaa. Minister toob kahest olulisemana välja viimase.

"EAL-i hinnangul on esimesest eesmärki järjepidevalt aastakümneid eiratud ja keskendutud ainult teisele. EAL on sellest tulenevat ajakirjanike diskrimineerimise lõpetamist nõudnud korduvalt, alates LLS-i vastuvõtmisest 2004. aastal," lisas esimees.

Liidule jääb mulje, et ministeerium kardab täiendavaid kulusid

Tiikmaa täpsustas, et liit pole nõus väitega, et ajakirjandusele ei kehti loomevabaduse printsiip, mille kohaselt kunst on autori isiksuse vahetu väljendus.

"Täpselt samadest faktidest teeb iga ajakirjanik erineva lühiuudisegi, rääkimata pikematest formaatidest. EAL ei väida, et iga kirjalik tekst on kirjandus. Ka ei ole iga kirjalik tekst ajakirjandus. Samas ei määra kirjanduse ja ajakirjanduse olemust mitte avaldamise tehniline platvorm, vaid sisu," ütles ta.

Tiikmaa tõi välja, et praegusel ajal, mil näiteks sotsiaalmeedias luuakse pidevalt autoriõiguslikke teoseid, on oluline eristada ja toetada professionaalseid loomeisikuid, sealhulgas ajakirjanikke.

"EAL-i juhatuse hinnangul lähtuvad kultuuriministeeriumi põhjendused meie taotluse tagasilükkamisel pigem uute kulude kartusest, kui vastuskirjas toodud põhjendustest, nagu poleks ajakirjandus looming. Ministeeriumi poolt oleks olnud viisakas ka sellele viidata," sõnas ta.

Tiikmaa lisas, et EAL on valmis kultuuriministeeriumiga läbirääkimisi pidama, kuid on jätkuvalt seisukohal, et ajakirjandus on looming.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: