Riigikontroll kahtleb hoonete energiatõhususe tõstmise eesmärgi täitmises

{{1620982320000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikontroll kahtleb, kas Eesti on võimeline aastaks 2030 vähendama energiatarbimist kolmandiku võrra, nagu näeb ette Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika. Riigikontrolli hinnangul võib suureks takistuseks saada just hoonete energiatõhusamaks muutmine.

Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika üheks tähtsamaks eesmärgiks on vähendada energiatarbimist 2030. aastaks vähemalt 32,5 protsenti. Eesti on seadnud eesmärgiks aastaks 2050 konkurentsivõimelise vähese süsinikuheitega majanduse. Eestis energia lõpptarbimisest kasutavad 40 protsenti kodumajapidamised. Kui kõik hooned terviklikult rekonstrueerida, siis annaks riigikontrolli hinnangul kokku hoida kuni pool kütteenergiast.

Valitsus on ka vastu võtnud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia (REKS), mille peamine eesmärk on aastaks 2050 rekonstrueerida energiatõhusaks kõik enne aastat 2000 ehitatud hooned. Riigikontrolli hinnangul ei pruugi Eesti seda eesmärki saavutada.

Riigikontrolli hinnangul tuleks 2050 eesmärgi täitmiseks oluliselt kiiremini hooneid rekonstrueerida, kui seda on senini tehtud. Viimase 10 aastaga on riigi toel rekonstrueeritud umbes 1000 kortermaja, kuid neist ka paljud mitte piisavalt. Aastatel 2014-2020 toetati kortermajade renoveerimist 148 miljoni euroga.

Selleks, et saavutada kortermajade renoveerimisega aasta 2050 eesmärke, tuleks riigikontrolli arvutustel tõsta renoveerimise tempot senise 100 kortermaja aastas tasemelt 466 kortermajani aastas. Lisaks sellele tuleks riigikontrolli hinnangul renoveerida veel igal aastal 1000 väikeelamut, mille renoveerimise hinnangulist 60 000 euro suurust maksumust senini kuigipalju toetatud ei ole.

Samuti teeb riigikontroll ka märkuse, et kliimaeesmärkide täitmiseks oleks vaja erasektorile kuuluvate mitteeluruumide rekonstrueerimine. Praegu ei ole mitteeluruumide – ladude, kontorite, tehaste – rekonstrueerimiseks erasektoril riigikontrolli hinnangul piisavalt stiimuleid, sest kütte hinnad ei ole kallid ja energia eest maksavad tihti rentnikud. Mitteeluruumide rekonstrueerimiseks soovitab riigikontroll hakata stiimuleid looma.

Viimaks märgib riigikontroll, et riik peaks hakkama keskvalitsusele kuuluvaid hooneid rekonstrueerima kiiremas tempos kui kolm protsenti kõigist keskvalitsuse hoonetest.

MKM lähiaastatel rekonstrueerimise tempos probleemi ei näe

"Üleeuroopaline eesmärk rekonstrueerida aastas kaks korda rohkem kui seni on väljakutse kõigile liikmesriikidele. Eesti on Euroopa Liidu eelarvest netosaaja ja seetõttu on meil eelis kasutada üsna suures mahus struktuurifondide raha. Ka taaste- ja vastupidavusrahastust on ette nähtud raha hoonete rekonstrueerimiseks," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.

"Kui kõik mahud koos eraomanike investeeringutega kokku arvestada, siis vähemalt korterelamute kontekstis suudab Eesti lähiaastatel eesmärke täita. Kui Euroopa Komisjon kiidab Eesti ettepanekud heaks, siis jõuab lähiaastatel elamute rekonstrueerimisturule üle miljardi euro investeeringuid ehk reaalset rekonstrueerimistööd," lisas Jaanisoo.

Jaanisoo sõnul liigub Eesti ka energiatõhususe eesmärkide täitmisega plaanipärases suunas. "Energiatõhususe eesmärkide täitmisel on väga oluline, et ka ilma riigi toetuseta tehtavad tööd tehtaks terviklikult ja korrektselt. Siin on kindlasti abi nõustamisest, et hooneomanike otsused lähtuksid lisaks korrashoiu ja esteetika küsimustele ka küttekulude kokkuhoiust ja kvaliteetsest ventilatsioonist," ütles Jaanisoo.

"Järgmine struktuurivahendite periood on algamas ja Eesti taotlused on esitatud. Enamik rahast plaanitakse suunata elamute rekonstrueerimisse, aga osa ka avaliku sektori hoonete kaasajastamisse. Lisaks saame lähiaastatel eeldatavasti tuge Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust," lisas ta.

Eraldi probleem on see, et riigi toetused elamute renoveerimiseks tulevad ebaühtlaselt.

"Neid perioode, kus tuleb raha, järgmine aasta ei tule raha, siis jälle tuleb, siis tuleb natukene. See on kõige suurem mure ühistute jaoks, sa ei suuda planeerida oma tegevusi," ütles korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

"Kui see raha eraldamine käib hooti kampaaniakorras, korraga palju turule, siis see kuumendab üle selle sektori. Mitte ehitussektori tervikuna, vaid selle, mis on sellele spetsialiseerunud. Hinnad tõusevad," rääkis riigikontrolör Janar Holm.

"Majandusministeerium töötab selle jaoks välja kontseptsiooni nagu elamuinvesteeringute fond, mis aitaks tsüklilisust tasandada ja läheneda investeeringutele kontratsüklilisest perspektiivist ehk suuremad mahud tuleksid turule siis, kui on majanduses madalseis ja kui on hea seis, siis riik tõmbab ennast natuke koomale," selgitas Jaanisoo.

Jaanisoo sõnul oleme praegu suures sõltuvuses Euroopa Liidu vahenditest ning tuleb mõelda, mis võiks selle kõrvale ja asemele tulla.

Toimetaja: Huko Aaspõllu, Merili Nael, Mart Linnart

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: