Uurija: mõne lapsega on vaja olla rangem, kuid kuskil on piir

Foto: ERR

Kärdla politseijaoskonna vanemuurija Kalli Samorodni, kes võttis tunnistusi Malle Kobina väärkoheldud lastelt, ütles, et laste jutt ei olnud väljamõeldis. Ta tõdes, et mõne lapsega ongi vaja olla rangem, kuid kuskilt jookseb ka piir, et see rangus ei läheks üle väärkohtlemiseks.

Samorodni selgitas "Ringvaates", et laste süüdistused Malle Kobina vastu on tõendamist leidnud ning lisaks on olemas tunnistajate ütlused ja füüsilised asitõendid.

Uurija lisas, et kõik Kobina väärkoheldud lapsed ei olnud ka raskesti kasvatatavad, nagu Kobin ise väitis.

"See polnud väljamõeldis, vaid mis päriselt nendega juhtus. Mõne lapsega on vaja rangem olla, aga kuskil on piir. See pole väljamõeldis. See on tõendamist leidnud. Meil on viis kannatanut, kes kõik andsid ütlusi," lisas Samorodni, öeldes, et kõik lapsed kirjeldasid sarnaseid juhtumeid.

Tema sõnul ei saanud lapsed ka omavahel süüdistusi kokku leppida, sest enamik neist lastest ei olnud kunagi Kobina juures koos elanudki ning uurimise alguseks olid lapsed juba nagunii Kobina juurest ära viidud Eesti eri otstesse.

Samorodni tunnistas, et uurimine mõjus ka temale emotsionaalselt raskelt.

"Kui sa mõtled, mida üks laps pidi läbi elama. Sel hetkel kui sa räägid ja uurid konkreetse inimesega, suhtled, üle kuulad, siis loomulikult sa oled objektiivne, oled konkreetne. Aga eks hiljem muidugi. Olen küll 25 aastat töötanud uurijana, aga mingil hetkel pead pinge välja laskma," rääkis ta.

"Ma tunnistan, et olen nutnud, sest nii kurb on. Sa mõtled tõesti, mida need lapsed pidid läbi elama. Ja neil ei ole mitte kedagi, kogu nende pere on Malle Kobin. Neil pole mitte kellelegi toetuda, mitte keegi ei usu neid. Uskuge lapsi. Lapsi tuleb uskuda. Muidugi tuleb objektiivne olla, suhtuda teatud kriitikaga, aga tuleb uskuda, kuulata, mida lapsed räägivad," ütles uurija.

Samorodni sõnul läheb nüüd Kobina väärkoheldud lastel üldiselt hästi.

Seda, miks juhtunu väljatulemisega läks aastaid aega, selgitas Samorodni sellega, et alguses ei olnudki olukord ja Kobina teod nii tõsised, vaid need hakkasid ajaga eskaleeruma. Samuti ei julgenud lapsed kõigest rääkida.

"Tundus, et ta on lihtsalt väga range, aga kuskilt läheb rangus üle väärkohtlemiseks ja piinamiseks."

Samorodni sõnul registreeritakse aastas laste vastu suunatud isikuvastaseid kuritegusid umbes 1200. Enamik neist on lähisuhtevägivald.

Mullu detsembris otsustas Tallinna ringkonnakohus, et Kobinile maakohtus mõistetud nelja aasta ja kuue kuu pikkusest vangistusest tuleb tal vanglas ära kanda kuus kuud.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: