"Rahva teenrid" arutasid Ratase küsitavate kulutuste üle

Foto: ERR

Riigikogu esimehe Jüri Ratase peaministriks olemise ajal avaliku rahaga tehtud kulutuste avalikustamine ja sellega kaasnev ühiskondlik halvakspanu on nihutanud poliitikute jaoks aktsepteeritava piiri tagasi õigele kohale, leidsid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" ajakirjanikud Heidit Kaio, Huko Aaspõllu ja Urmas Jaagant.

Ajakirjanike hinnangud Ratase avaliku raha arvelt tehtud kulutuste lubatavuse osas olid erinevad. Siiski nõustusid kõik, et kulutused ületasid hea maitse piiri.

"See on selline klassikaline juhtum, kus väikesed arusaadavad summad, mille üle tekib küsimus, et kelle rahade eest selliseid asju peaks tegema. Tervikuna näeb see väga halb välja ja oma osa annab Keskerakonna kontekst seal taga, mis kahjuks seda asja võimendab," rääkis Jaagant.

Aaspõllu sõnul pole suures pildis tegemist vaid erakonnakaaslastele või koalitsioonikaaslaste kingituste tegemise ja raiskamisega. "Mul on keeruline selles näha nii suurt roima. Ma ausalt arvan, et mingil määral peaks olema peaministril ikkagi võimalus teha peaministri poolseid kingitusi inimesetele, kes on Eestis olulised. Jah, kui sa hakkad neid detailideks võtma, seal on küsitavusi, et kas näiteks parteikaaslastele, kes on sigaduste laadsete asjadega hakkama saanud on viisakas saata asju, kas riigi raha eest peaks Mart Helmele mingeid vidinaid saatma peale seda kui on mingi jama olnud," sõnas ta.

Jaaganti hinnangul võib mitmeid tehtud kulutustest vaadelda piiripealsena. "Mõnedes asjades aga tundub, et pole mingit küsimust – kui Kalev Kallole saadetakse kringleid või konjakeid või Jüri Ratas saadab oma raviarstile riigi raha eest kimbu – tekib küsimus, milleks on peaministrile ette nähtud esindustasu," rääkis ta.

Tema sõnul paistab, et peaminister on võtnud esindustasu töötasu osana, kuigi see on ette nähtud just sellisteks kulutusteks. "Ka erakonna arvelt saab teha asju, mis on erakonnale olulised," ütles Jaagant.

Samuti sõnas Jaagant, et erakond süüdistab juhtumit selgitades ajakirjandust ja poliitilisi konkurente ning samal ajal pööratakse asi ka absurdi. "Kõike seda kasutatakse, aga selle juures ühtegi detaili ei lahata ja tegelikult pole ka ühtegi detaile ümber lükatud, peale selle, et Jüri Ratase sõnul pole ta mingisuguseid pakke maale kaasa saanud. Midagi muud ei ole nad ümber lükanud."

Ka Kaio märkis, et peaministrile on seatud standard ja oleks kohatu, kui ta peaks visiitidel näiteks hostelis ööbima. Samas on mitme välja toodud kulutuse seas, nagu Saaremaa visiit, kaheldava väärtusega kulutusi.

Aaspõllu sõnul on peaministrile küll ette nähtud esindustasu, kuid sellest võib oodata kulutusi näiteks ülikondadele, särkidele ja aksessuaaridele ning see rahasumma pole ülemäära suur.

Kaio juhtis tähelepanu, et eelarves on nähtud ette ka rida protokollilisteks kulutusteks, kuhu külaliste, kingituste ja vastuvõttude korraldamise summad minema peaksid. "Mõnes kohas võib öelda, et erakonna ja riigi rahakott on sassi läinud," sõnas ta.

Avaliku raha kulutamisega on Jüri Ratas tõmmanud vett peale tööle, mis on ta on teinud erakonna maine parandamiseks teinud, sõnas Jaagant. "Kahjuks praegu paistab nii, et ta on ise sellest suure osa ära nullinud."

Kaio sõnul sellised avaliku raha kulutamist tavaliselt mõne aja pärast unustatakse ja ei tasu arvata, et neid tulevikus ei juhtuks. Jaagant lisas, et kulutustega harjumine nihutab raha kulutamisele seatud lubatavuse piiri ja selliste lugude väljatulek on oluline, et nihutada piir tagasi sinna, kus see enne oli.

Ajakirjanikud arutasid ka Jüri Ratase võimaliku presidendikandidatuuri üle. Aaspõllu hinnangul võib peaministrierakonna tagasihoidlikust vastusest Ratase skandaalile järeldada seda, et ka Reformierakond oleks valmis ta kandidatuuri toetama.

Jaaganti hinnangul on Ratas praegu valinud taktika saada hääled valimiskogus kokku. "Näib, et ta riigikogu peale ei looda ja olen veeratanud ka sellist mõtet, et võib-olla riigikogus ta ei kandideerigi," rääkis ta.

Ratase presidendiks saamisel jääks Keskerakond ilma juhita ning sellest võiksid võita ka teised erakonnad, mistõttu oleks neil soodne tema kandidatuuri toetada, märkis Aaspõllu.

Kaio sõnul on huvi Keskerakonna juhi ameti kohta näidanud üles ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, küsimus on aga selles, kuidas eesti valija sellele reageerida võiks. Ajakirjanikud käisid teiste võimalike erakonnajuhi kandidaatidena välja ka Kadri Simsoni, Jaak Aabi ja Tanel Kiige.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: