"Rahva teenrid": kaitsekulud ja kultuur tuleb teineteisest lahus hoida

Foto: Riigikogu

Kärped on vajalikud ja neist tuleb rääkida, kuid kaitsekulusid ja kultuurivaldkonda ei tohiks ühte patta panna, arutlesid ajakirjanikud Evelyn Kaldoja, Neeme Korv ja saatejuht Huko Aaspõllu Vikerraadio saates "Rahva teenrid".

Kaldoja ütles, et kaitseväe orkestri koondamine ja kaplanaadi kaotamine ei ole tema hinnangul mitte kärbete küsimus, vaid pigem on tegu natuke ebaõnnestunud haldusjuhtimisega.

"Ma väga loodan, et kusagilt leitakse kompromisskoht, et osapooled ei mängi end nurka, sest see pole nii ühemõtteline," sõnas ta ja ütles, et asjaosalised peaks rahulikult maha istuma ja teemat arutama.

Ta selgitas, et kaitsevägi ise on osalt tseremoniaalne ning sama hästi võiks küsida, miks paraade korraldatakse. Kaplanaat täidab Kaldoja hinnangul aga tähtsat rolli hingehoiuküsimustes.

"Mina võin kinnitada, et selgelt kaplanitel on olnud oma funktsioon ja on inimesi, kes reaalselt vajavad sellisel moel hingehoidu. Ja isegi, kui me ei mõista seda, siis sellised inimesed on olemas," lisas Korv.

Kaldoja hinnangul on hakanud aga osapooled omavahel loosungeid vahetama ning niiviisi ei saa debatti pidada. Ta ütles, et kaitseväe orkestrit võiks ühe variandina hoopis kultuurieelarvest rahastama hakata.

"Mulle tundus, et Herem on asunud poliitilise kontrolli vastu võitlema, on toonud kärpekulude juures välja mingi asja, mis teadlikult tekitab ühiskonnas palju vastuseisu ja seetõttu päästab kaitseväe igasugustest kärbetest," kirjeldas Aaspõllu olukorra esmamuljet.

Aaspõllu selgitas, et tegelikkuses oli kärpeplaan valminud juba möödunud suvel. Sellele andis heakskiidu kaitseminister Kalle Laanet ning Herem lihtsalt esitas ministrile oma ideid, täpsustas saatejuht.

Korv lisas, et kaitsevõime ja kultuur on mõlemad väga olulised teemad, kuid neid ei tohi omavahel debattides segi lasta.

Kõik saatekülalised nõustusid, et kärpeid tuleb teha

Korv tõi välja ka Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu väljaütlemise "Esimeses stuudios", kus poliitik sõnas, et tema ei tahaks seesuguste muudatustega inimesi puudutada.

"Vabandust, igasugune reform, igasugune avalike kulude ümberkorraldus puudutab inimesi," ütles Korv ja lisas, et riigireformi vajalikkus on paratamatu.

Kaldoja lisas, et igale organisatsioonile tulevad kärped aeg-ajalt kasuks ning alati saab leida kohti, mille arvelt efektiivsust suurendada.

Aaspõllu selgitas, et iseenesest tundub, nagu oleks praegu laenamiseks soodne olukord: intressid on madalad ja lähiajal on oodata ka inflatsiooni. Reaalsuses saab tema sõnul aga avaliku sektori investeerimisvõimekuse kahtluse alla seada.

"Kui me täna ei kärbi, siis meil on tulevikus tarvis nii kärpida kui makse tõsta," sõnas ta ja lisas, et ilmselt tekiks automaks ja ka kinnisvaramaks.

Korvi sõnul on kõik rahandusministrid öelnud, et riigi kulud tuleb kriitiliselt üle vaadata, kuid reaalseid muudatusi väga tehtud pole.

"See olukord, kus me praegu oleme, seda on erinevas vanuses ettevõtjad öelnud, nii vanad kapitalistid kui ka uued iduettevõtjad, et läbi praeguste keskkonnamuutuste on meil võimalik tulevikuriik teistmoodi üles ehitada," sõnas ta.

Muu hulgas tuli saates juttu ka diplomaat Clyde Kullile esitatud kahtlusest ja Aivar Mäe kohtuvaidlusest.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: