Korv ütles, et majanduskasv võib olla tingitud pandeemia ajal langetatud otsustest ning sügisel on II pensionisamba tagasimaksete tõttu oodata veelgi suuremat kasvu.

"Oleme väike avatud majandus, stiimulipaketid möllavad, rahvas tahab kogutud hoiuseid kasutada," kirjeldas Korv ja lisas, et pole küll loodud otsest võrdlust piirangute ja majanduskasvu vahel.

Kook selgitas, et seda ametlikku võrdlust tõesti pole, kuid iseenesest saab Eestit kõrvutada naaberriikidega. Ennekõike Läti ja Leeduga, kus olid väga palju karmimad piirangud.

"Leedus kasvas majandus 1,4 protsenti ja Lätis majandus kahanes 1,3 protsenti, siin on võrdlus selle kohta, milline on piirangute mõju majanduskasvule," lisas ta.

Ökonomistid ennustavad aga veelgi suuremat majanduskasvu ning Koogi sõnul võib see küündida kahekohalise arvu lähedale.

Aaspõllu nõustus, et osaliselt võib majanduskasvu taga olla tõesti piirangute iseloom, kuid see pole tema hinnangul ainus põhjus. "Suures osas see majanduskasv tuli, sest eelmine valitsus tegi mõningaid õigeid otsuseid koroonakriisi alguses, ma pean silmas näiteks palgatoetusmeedet," ütles ta ja lisas, et sellega said ettevõtted vältida või edasi lükata koondamisi.

Ta selgitas, et rangetest piirangutest tekkis ka heaolukadu. Samas oli näha oli ka liigsuremust, kuid see võib end aasta lõikes välja taandada, täpsustas saatejuht.

"Me näemegi kahekohalisi kasvunumbreid, kui võtame aluseks eelmise aasta teise kvartali majanduslanguse ja paneme siia otsa selle sama majanduskasvu, mis võiks jätkuda, siis olemegi üle kümne protsendi," ütles ta.

Tekib jõuline inflatsioon ja hinnakasv

Lisaks on Aaspõllu sõnul ehituskaupadel tekkinud suur hinnakasv ja ka suur puudus neist.

"Praegu on see, et selle erineva majanduse taasavamise ja fiskaalsete stiimulite mõjul, ei ole pakkumine nõudlusele veel järele jõudnud, see lükkab seda asja tagant," lisas Korv.

Kook tõi välja, et vestles ühe ehituspoe omanikuga, kes selgitas, et defitsiit ei ole seotud ainult tarnetega. Näha on ka sama fenomeni, mis oli pandeemia alguses WC-paberi kokkuostmisega.

"Inimesed igaks juhuks ostavad ehitusmaterjale, sest nad on kuulnud, et sellest on defitsiit, pole teada, millal materjali tuleb," selgitas Kook.

Aaspõllu ütles, et majandusprognooside tegemine on keeruline ning seesugust majanduskasvu keegi otseselt ei ennustanudki. Korv ütles, et sellega ei saa päris üheselt nõus olla. Ta lisas, et möödunud aastal juba tehti sellekohased ennustusi.

"Näeme inflatsiooni tulekut ja seda jõuliselt. Need samad hinnatõusud, millest oleme siin rääkinud, kajastuvad ka otseselt inflatsioonis ja siin on ka teine efekt, mida oleme vaikselt nägemas ja selleks on palgatõus," ütles Aaspõllu.

Ta lisas, et inflatsiooni mõjul hakkavad kasvama ka pensionid.

Koogi sõnul tuleks siinkohal mõelda ka riigieelarvele. "Küsimus on selles, kas Reformierakonna aastaid kestnud fundamentaalne seisukoht, et tuleb hoida riigi rahaasjad korras, laenu võimalikult vähe võtta, kui on parem aeg, siis panna raha kõrvale, kas selline käitumine on praegusel ajal pädev," arutles ta.

Kriitikud ütlevad tema sõnul, et üleilmses rahatrüki ja laenamise kontekstis ei ole see mõistlik, kuid samas on see varem Eestile edu toonud.

Aaspõllu lisas, et praegu planeeritud kärped näiteks kaitsesektoris võivad majanduskasvu tulemusel aga kaduda ning saab ära teha rohkem asju kui varem planeeritud.