Eesti riigiteedel registreeritakse igal aastal ligikaudu 3000 liiklusõnnetust metsloomadega, viimastel aastatel isegi pea kaks korda rohkem. Nendes õnnetustes saab lisaks loomadele vigastada 20–30 inimest aastas, keskmiselt korra kahe aasta jooksul juhtub ka hukkunuga liiklusõnnetus. Transpordiameti eesmärgiks on, et Eestis ei hukkuks liikluses ühtki inimest.

Nutikad lahendused tulevad appi

Mullu suvel avatud Kose-Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest Eestis esimene suurulukite tuvastussüsteem. Eesmärk oli leida optimaalne lahendus autoliikluse turvalisuse ning metsloomade liikumisvõimaluste vahel. Loomade teeületuskohad on üheks osaks sellest lahendusest, kus kompromissina loomadele liikumisvõimaluse jätmiseks tuleb autojuhtidel korraks kiirust langetada ja tähelepanelikum olla.

Metsloomade teeületused ning nendega seotud risk liiklejatele on kontsentreeritud üksikutesse kohtadesse, samas kui ülejäänud lõik on terves ulatuses loomataradega piiratud, et saaks lubada seni kõrgeimat piirkiirust Eestis (120 km/h).

Senine kaheksakuune kogemus on näidanud, et loomade liiklus Kose-Võõbu teeületuskohtades on aktiivne. Kõige aktiivsemalt kasutavad neid metskitsed, põdrad ja väiksemad ulukid, aga tuvastatud on ka näiteks hulk metssigade, karude ja ilveste teeületusi. Valdav osa ulukite teeületusi jääb kas pimedale või varahommikusele ja hilisõhtusele hämarale ajale.

Loomade teeületuse eest hoiatav süsteem on tehniliselt keerukas lahendus, mille peamisteks komponentideks on metsloomi tuvastavad radarid ning elektroonilised liiklusmärgid, millel looma tuvastamise järgselt süttivad koheselt hoiatusmärgid ning alandatakse piirkiirust astmeliselt 70 kilomeetrini tunnis.

Alates aprillikuust seadistasime kõigil kolmel teeületusalal hoiatusmärgid looma tuvastamise korral vilkuvasse režiimi, et pöörata paremini juhtide tähelepanu eesolevale ohule.

Teeületuskohtades tuleb alati alandada kiirust

Loomatuvastussüsteemide asukohtades tuleb siiski tähelepanelik olla ja alandada lubatud sõidukiirust alati, kuna süsteem on ette nähtud ennekõike suurulukite tuvastamiseks. Teeületuskohti kasutavad aga ka väiksemad loomad (rebased, jänesed, kährikud jt), keda süsteem võib, aga alati ei pruugi tuvastada. Radarite tundlikkus on niimoodi paika sätitud, et tuvastada kõik suurulukid, kuid samal ajal vältida liigsest tundlikkusest tingitud sagedasi valehäireid.

Kahjuks ei ole ükski tehniline süsteem sajaprotsendiliselt täiuslik ning seega on ka väike võimalus, et teele lähenev suuruluk tuvastatakse kas liiga hilja või jääb erandjuhtudel üldse tuvastamata. Tegemist on ka maailma mõistes unikaalse lahendusega ning süsteemi arendaja OÜ KiirWarren.KL koostöös süsteemi komponentide tootjatega tegeleb jätkuvalt aktiivselt süsteemi arendamise ja tehnilise täiustamisega.

Metsloomad võivad vahel joosta ootamatult kiiresti: radarid on metskitsede jooksukiiruseks mõõtnud üle 35 km/h ning sellise kiirusega kits jõuab metsaservast teele ligikaudu kolme sekundiga. Süsteemi ning autojuhi reageerimisaega arvestades võib märkidel süttiv hoiatus pisut hiljaks jääda.

Kõike ülaltoodut arvestades oleme ületuskohtades piiranud lubatud sõidukiirust pidevalt valges 100 kilomeetrini tunnis ning pimedas 90 kilomeetrini tunnis.

Kuigi aeg-ajalt esineb süsteemides tuulest, sademetest, lindudest või lumesahkade paisatavast lumest tingitud valehäireid, on oluline teadvustada, et selliste valehäirete osakaal on väike ning maanteel vilkuvad metsloomade hoiatusmärgid on väga tõenäoliselt süttinud tee ääres liikuvate ja teeületust plaanivate metsloomade tõttu.

Isegi kui teeületusala läbides pole parasjagu ühtegi looma näha, ei tähenda see, et tegu oleks süsteemi rikkega: ohutuse kaalutlusel lülitub metsloomade hoiatus välja mõneminutilise viitega.

Metsloomade käitumine on ettearvamatu

Metsloomade käitumine maantee ületamisel on väga erinev. Tavaliselt loomad kõigepealt uurivad ettevaatlikult ümbrust, enne kui teed ületama asuvad. Mõni loom longib seejärel aeglaselt üle tee ja kui ühtegi autot parasjagu tulemas ei ole, võtab teeületuseks mitu minutit.

Mõni teine samas jookseb täiskiirusel risti üle maantee ning on kümnekonna sekundiga teisel pool metsas. Kaamerasalvestistest on näha olnud, kuidas öisel ajal on ilves lonkinud rohkem kui viis minutit piki teeservi ning just sellistel põhjustel peabki hoiatuste väljalülitumine toimuma teatud puhveraja järel.

Viimasel talvel tuli korduvalt ette olukordi, kus metskitsed käisid teeületuskohtades toitumas ning mõnel juhul veetsid tee ääres tunde. Nendel kordadel võis märkidel hoiatusmärk ning kiirusepiirang püsida mitu tundi järjest.

Vahetult tee ääres loomi nähes tuleb olla äärmiselt tähelepanelik, sõidukiirust aeglustada ning kaasliiklejate hoiatamiseks sisse lülitada ohutuled. Põhireeglina tuleb meeles pidada, et metsloomade puhul ei saa eeldada mingit kindlat käitumist.

Kaamerasalvestisi vaadates on regulaarselt näha loomade ettearvamatust: järske suunamuutusi, ootamatuid hüppeid, vahetult lähenevate autode eest läbi joosta üritamist. Kõik see on ka mõistetav, arvestades kuidas maantee lõikab pooleks metsloomade loomuliku elukeskkonna ning millist stressi taolise tiheda liiklusega barjääri ületamine nende jaoks tähendab.

Eriti ohtlik on kokkupõrge põdraga suure kiiruse juures, kuna pahatihti võivad lisaks materiaalsetele kahjudele nendes kannatada saada ka sõidukis viibivad inimesed. Teadaolevalt Kose-Võõbu teelõigul ei ole seni inimkannatanutega loomaavariisid olnud, kuid näiteks Tallinna-Narva 2+2 maanteel on tänavu aprillikuus toimunud juba kaks inimkannatanutega põdraõnnetust.