Mullu detsembri lõpus telekanalile ETV+ antud intervjuus välistas siis veel Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse peaminister Jüri Ratas võimaluse, et ta võiks kandideerida 2021. aastal Eesti presidendiks.

"Absoluutselt pole see minu huviorbiidis ega mõtetes. Ma ei ole selle peale isegi mõelnud. Selle peale võivad mõelda ennustajad ja selgeltnägijad. Mina püüan teha reaalseid asju," ütles Ratas vastuseks küsimusele, kas ta võiks kandideerida järgmistel presidendivalimistel.

Ka tänavu 5. jaanuaril, nädal enne tema valitsuse lagunemist, lükkas Ratas "Esimese stuudio" intervjuus kindlalt ümber võimaluse, et ta kandideerib presidendiks. "2021 ei ole jumet [sellel mõttel]. Minu vastus ongi aus. Selle peale ei mõtle mina täna ega mõtle ka homme," ütles ta. "Aga selles olen veendunud, et Eesti saab sel aastal hea presidendi."

Kuid kuu aega pärast peaministriametist tagasi astumist, 12. veebruaril ERR-is ilmunud intervjuus, oli Ratas valitsusvastutusest vaba mees ja juba oluliselt ebamäärasem, kui vastas küsimusele, kas ta presidendivalimistel 2021 ei kandideeri.

"Tõsi on see, et Keskerakond soovib kaasa rääkida presidendi valimistel, oleme öelnud, et president peab olema inimene, kes tõesti ehitab Eestis sildu, kes ühendab Eestit," alustas ta vastamist kaugemalt, et öelda siis naeratades: "Vastus teile on see, et Keskerakond otsustab neid küsimusi maikuus."

Ratas lisas toona, et tänavu augustis-septembris "võiks püüda selle poole, et president valitakse riigikogus". Samas ta tunnistas, et uus koalitsioon – Reformi- ja Keskerakond – ei ole ühises presidendikandidaadis kokku leppinud.

"Oluline on, kes on Eesti Vabariigi president, millised on tema isikuomadused, tema nägemus, tema visioonid. Kui vaadata Eesti ühiskonda 2021. aastal, siis Eesti peab kindlustama oma tugevat positsiooni välispoliitiliselt, aga sama oluline on, et president on alati näoga siseriiklike teemade suunas, ta on ka Eestit ühendav president," ütles Ratas.

Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi kinnitab, et maikuu on jätkuvalt selleks tärminiks, mil nende partei esimees, nüüdne riigikogu spiiker Jüri Ratas teatab enda otsusest, kas ta soovib kandideerida järgmiseks Vabariigi Presidendiks või ei.

"Maikuud on veel kaks nädalat," lohutas Hanimägi.

Ratase otsustamise muutis keerulisemaks nädal tagasi Eesti Ekspressis ilmunud lugu, mis uuris Ratase kui peaministri ja tema büroo esinduskulude kasutamist ning tõi avalikkuse ette mitmed küsitavad kulutused. Keskerakond, ja mitte ainult nemad, nägi seda katsena mõjutada presidendivalimisi. Ka Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste ei kahelnud, et "ajastuselt kuulub kogu see kaasus presidendikampaania sisse".

Ekspressi ajakirjanik Holger Roonemaa on sellise seose välistanud. Ent kui oletada, et Ratas oli kümmekond päeva tagasi seda meelt, et presidendikohta seekord ei püüa, siis nüüd on mitmed tema lähikondsed arvamusel, et loobuda ei tohi, sest see oleks järeleandmine meediasurvele.

Kui Ratas tahab presidendivalimistel osaleda, tuleb Keskerakonna võimukaaslasel Reformierakonnal otsustada, kas teda toetada või leida alternatiivne kandidaat, mis muudaks praeguse valitsuse sisesuhted keerulisemaks.

Kui Ratas sooviks jätkata riigikogu esimehena, sellele rollile on ta võrreldes eelkäijatega ilmselgelt andmas laiemat sisu, siis saab koalitsioon vabalt arutada, kes võiks olla järgmine riigipea – kas näiteks õiguskantsler Ülle Madise, endine kaitse- ja välisminister Jüri Luik, endine riigikontrolör ja nüüdne ERM-i direktor Alar Karis, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, endine Eesti Panga president ja praegune peaministri nõunik Ardo Hansson… Need on nimed, mis avalikkuse ees presidendivalimiste kontekstis sageli kõlanud.

Viimastel nädalatel on ka praegune riigipea Kersti Kaljulaid andnud mõista, et on valmis riigipeana jätkama järgmised viis aastat, kui tal oleks piisav poliitiline toetus. "Olen selgelt öelnud, et mina oma riigile kunagi "ei" ei ütle," sõnas ta äsja usutluses Lääne Elule usutluses.

Presidendivalimised algavad 30. augustil riigikogus.