Valitsus tegevuspõhisest eelarvest loobuda ei plaani

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Keit Pentus-Rosimannus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul valitsus tegevuspõhisest eelarvest loobuda ei plaani, küll aga koostatakse järgmine riigieelarve detailsemalt.

Riigikogu liige Aivar Sõerd (RE) pöördus mullu õiguskantsleri poole, kuna liigse üldistusastmega koostatud eelarve ei võimalda riigikogul täita põhiseaduslikku kohustust eelarvemenetluses kaasa rääkida. Õiguskantsleri hinnangul on tänavuse riigieelarve kulud esitatud nii üldisel tasemel, et eelarvest ei saa selget ülevaadet, mille tarbeks raha tegelikult kasutatakse. Sõerdi sõnul võiks riik loobuda tegevuspõhisest eelarvest.

Pentus-Rosimannuse sõnul on tõepoolest viimase paari aasta riigieelarvete probleemiks liiga suur üldistatuse tase. "Mitte ainult parlamendi jaoks, aga ka tegelikult valitsuse enda ja rahandusministeeriumi jaoks on päris aeganõudev ja energiat võttev kõlavate programmisiltide taga maksuraha reaalset kasutamist näha ja lahti dešifreerida," rääkis ta. 

Üldistused on väga suured, kuid mis täpsemalt programmide sees peitub ja kuidas maksuraha kasutatakse, sellest terviklikku vaadet praeguse eelarve põhjal ei saa. 

"Esimene eelarve, mida praegune valitsus kokku paneb, mis septembris valitsuse aruteludeni jõuab, see peab olema oluliselt arusaadavam. Mis ei tähenda, et me kuidagi loobuksime sisse viidud kaunis bürokraatlikult kõlavalt tegevuspõhisusest," sõnas Pentus-Rosimannus. 

Rahandusministri sõnul on tegevuspõhise eelarve põhimõte, kus ressursside planeerimisel lähtutakse tulemustest, iseenesest mõistlik. "Tegevuspõhine eelarve ei ole süüdi selles, et kaduma on läinud detailsem vaade maksuraha kasutamisele. Need kaks asja peavad olema omavahel otseses kooskõlas ja üksteist täiendama," ütles ta. 

"Muidugi ei tohi ka minna teise äärmusesse, kus me hakkame eelarvega uuesti täieliku mikromanageerimisega tegelema, see ei ole eelarve mõte. Maksuraha kasutamise kohta peab saama ülevaate igaüks, kes riigieelarve avab ja praegu see ei ole kõige lihtsam," rääkis minister. 

Rahandusministri sõnul on suure üldistatuse tasemega kaasnenud ka valdkonnapõhine kapseldumine. "Kui rahaline pool on väga üldiselt ühe programmina riigieelarves kinnitatud, siis on väga lihtne tekkima see olukord, et nähakse ainult enda valdkonda selle programmi sees ja Eesti riigi tervikvaade läheb kaduma."

Pentus-Rosimannus ütles, et ajalooliselt on mitmeid eelarveid, mis on oluliselt arusaadavamad, kuid selleks ei pea kaotama tegevuspõhisusest lähtumist, vaid tuleb lisada detailsem ja ülevaatlikum lahtikirjutus sellest, mida konkreetses valitsemisalas maksurahaga ette võetakse.

"Kõige kurioossem näide sellest, mis väga suure üldistatuse tasemega juhtuda võib, on kindlasti päris palju tähelepanu saanud viimases riigi eelarvestrateegias tekkinud olukord, kus tänu sellele, et detailsemat lahtikirjutust ei ole vaja olnud, kirjutati sisse miljardi eest olematut raha, ehk neid kuulsaid sisustamata kärpeid. Sellist olukorda ei tohi enam tekkida Eesti vabariigis," rääkis minister. 

Nii Sõerdi kui õiguskantsleri peamiseks kriitikaks riigieelarve suure üldistustaseme juures on see, et liigse üldistusastmega koostatud riigieelarve ei võimalda riigikogul täita põhiseaduslikku kohustust eelarvemenetluses kaasa rääkida ja eelarve üle otsustamine on läinud lubamatus ulatuses üle valitsusele.

"Parlament peab saama sisuliselt teha nii muudatusettepanekuid, sisuliselt sättida eelarve suunda ja see on teine parlamentaarsele riigile täiesti vältimatult omane omadus, see peab olema," sõnas rahandusminister. "See tähendab, et eelarvepilt, mis parlamendi ette jõuab, peab seda võimaldama. Kahe poole ühendamine, mis sisaldab nii tegevuse eesmärke, nii eesmärkide kirjeldatud tulemusi, kui detailset maksuraha jaotamise vaadet"

Detailsuse tasemel peab ministri sõnul olema siiski piir. "Parlament ei taha kindlasti ka takerduda selle üle otsustamisse, kui mitu pastapliiatsit mõnes ametiasutuses ühel aastal kasutatakse, aga mõistlik tasakaal peab olema võimalik, ja see, et parlamendil on võimalik sisulist, mitte ainult ülevaadet omada, kuidas maksuraha kasutatakse, vaid ka kontrolli omada. See on parlamentaarses riigis elementaarne," ütles ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: