Õiguskantsler: eelarve üle otsustamine on liikunud riigikogust valitsusse

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Õiguskantsler Ülle Madise Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikogu liige Aivar Sõerd (RE) pöördus õiguskantsleri poole, kuna tema hinnangul ei võimalda liigse üldistusastmega koostatud riigieelarve täita riigikogul põhiseaduslikku kohustust eelarvemenetluses kaasa rääkida. Õiguskantsler nõustus, et eelarveküsimuste otsustamine on läinud lubamatus ulatuses üle valitsusele.

"Probleem on selles, et riigieelarve on koostatud sellise üldistusastmega, et riigikogult on sisuliselt ära läinud otsustusõigus eelarve üle. Kui eelarve üldistusaste on sellisel tasemel, et riigieelarvet menetledes ei ole võimalik aru saada, millest tulud ja kulud koosnevad, siis ei ole võimalik riigikogul eelarvest aru saada, mida üks või teine rida sisaldab. See tähendab, et põhiseaduses sätestatud riigikogu otsustusõigus ei ole realiseeritav," rääkis Sõerd ERR-ile.

Õiguskantsler Ülle Madise märkis vastuses Sõerdile, et asjakohane oleks riigieelarve seaduses välja toodud nõudeid täpsustada.

Seepeale saatis õiguskantsler ka rahanduskomisjonile, riigieelarve kontrollikomisjonile ja eelarve arusaadavamaks muutmise toetusrühmale märgukirja.

Õiguskantsler tõi välja, et riigielu strateegilised valikud tuleb põhiseaduse järgi langetada riigikogul, kui aga riigieelarve on koostatud sedavõrd suure üldistusastmega, et sellest ei nähtu, kuhu ja kuidas tuleb raha kulutada, ei ole tagatud võimude lahusus ega võimuharude vaheline tasakaal.

2021. aasta riigieelarve kulud on õiguskantsleri hinnangul esitatud nii üldisel tasemel, et eelarvest ei saa selget ülevaadet, mille tarbeks raha tegelikult kasutatakse. Lisateavet esitatakse küll seletuskirjaga, aga sellele ei saa erinevalt seadusest endast esitada parlamendis muudatusettepanekuid.

Sõerd soovib tulemuspõhisest eelarvest loobumist

Sõerdi hinnangul tuleks olukorra parandamiseks loobuda tulemuspõhisest riigieelarvest, millele mindi üle alles 2020. aastal.

"Eelnevast tulenevalt on vaja koheselt ette võtta riigieelarve baasseaduse muutmine. Teiseks tunnistada läbikukkunuks tulemuspõhine riigieelarve koostamise printsiip ja loogika. Võib liialdamata öelda, et riigieelarve näidatakse olevat tegevuspõhisena, aga tegelikult ta seda pole," rääkis Sõerd.

Tegevuspõhine eelarve on Sõerdi sõnul ehitatud üles abstraktsetele, elukaugetele ja tihti aegunud statistikale põhinevatele mõõdikutele. "Valitsus võib soovi korral koostada endale erinevaid tegevuspõhiseid eelarveid ja hinnata nende järgi oma suuri saavutusi. Riigikogu aga soovib saada menetlemiseks ja kulude üle otsustamiseks riigieelarvet, mille järgi tegelik elu käib ja mille järgi tegelikult kulutusi tehakse," sõnas ta.

Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et riigieelarve menetlus on avalik just selleks, et tagada avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle. Riigi raha kasutamist saavad nii parlament, kodanikud kui näiteks ajakirjandus kontrollida vaid siis, kui eelarveprotsess on läbipaistev ja arusaadav.

Ka Madise märkis, et pärast tegevuspõhisele eelarvestamisele üle minekut ei selgu riigikogus vastu võetud eelarvest enam kulude sisu. Sellest, kui palju raha ühes või teises valdkonnas kuskile suunatakse, on võimalik teada saada alles pärast eelarve vastuvõtmist ministeeriumi eelarvest.

Sõerdi sõnul pöördus ta asjas õiguskantsleri poole mullu detsembris, kui Reformierakond oli veel opositsioonis ning õiguskantsleri hinnangut pole ta veel erakonnakaaslasest rahandusministriga arutanud.

Mitmes valitsemisalas ei kehti raha jaotusel võimude lahusus

Õiguskantsler tõi välja, et tänavuses riigieelarves on mitmeid valitsemisalasid, kus on avaralt määratletud valdkonna all vaid üks programm.

Näiteks on justiitsministeeriumi all toodud välja vaid üks tulemusvaldkond, milleks on õigusriik ja ka selle all on leitav üks programm. Nii kogu valdkonna kui programmi kulud on mõlemad 174,5 miljonit eurot, ehk need kattuvad täielikult.

"Riigikogu ei ole seaduses andnud justiitsministeeriumi kogukulude kohta muud käitumisjuhist, kui et minister võib kulutada 174,5 miljonit eurot usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi raames, mille sisu ja eesmärgid saab minister ise määrata," kirjutas õiguskantsler.

See tähendab, et justiitsministeeriumi valitsemisalas toodud kulude üle jääb kontroll täielikult valitsusele ja riigikogu selles kaasa rääkida ei saa.

Õiguskantsler küsib ka, mis mõte on kulusid jaotada tegevusvaldkondade põhjal, kui parlament ei saa sellest lähtudes teha otsuseid, mis erinevad neile ette antud eelarvest, kuna programmide sisu määratakse dokumendis, mille koostamisel riigikogu kaasa ei räägi.

Lahendusena pakub õiguskantsler riigieelarve seaduse täiendamist nii, et seal oleks kirjas ka nõuded kulude täiendavale liigendamisele eelarves. Sellisel juhul saaks parlament ka eelarvemenetluses sisuliselt osaleda.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: