Madis Müller: vajame järgmises kriisis jälle puhvreid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Madis Müller Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Riigi eelarvestrateegia teeb praegusel kujul meid Eesti Pangas murelikuks, sest riigirahandus pole jätkusuutlikul rajal. Tulude ja kulude suur vahe püsib veel ka pärast seda, kui majandus on juba kriisist üle saanud, ütles Madis Müller Eesti Panga 2020. aasta aruande esitlusel riigikogus peetud ettekandes.

Läinud aasta oli tavatu kriisi aasta. Tavatu oli kriisi põhjus, ulatus ja abinõud sellega toime tulemiseks. Eesti Panga jaoks olid läinud aasta peamised märksõnad keskpanga tugi majandusele, kriisi majandusmõju prognoosimine ja poliitikakujundajate nõustamine. Samuti Eesti Panga vastutusel elutähtsate teenuste – maksete ja sularaharingluse – tõrgeteta toimimise tagamine.

Rahapoliitika

Kõigepealt peatun rahapoliitikal, mille kujundamisel osaleb Eesti Pank koos teiste euroala riikide keskpankadega. Läinud aastal tähendas see kiiret reageerimist kriisile.

Oluline oli hoida ära, et ebakindlus turgudel paisuks laastavate tagajärgedega finantskriisiks. Eelkõige oli kriisi tingimustes tähtis hoida laenuraha hind soodne, et mitte panna lisaraskust ettevõtete ja majapidamiste ega ka valitsuste õlule.

Selleks otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus suurendada keskpanga võlakirjaoste, tehes seda kriisi ajal paindlikumalt, reageerides finantsturgudel ja majanduses toimuvale. Sellised varaostud on osutunud väga mõjusaks tööriistaks intressimäärade vaos hoidmisel.

Lisaks pakkusime kommertspankadele väga madala intressimääraga laene tingimusel, et nad laenavad selle raha ettevõtjatele edasi ja toetavad seeläbi majanduse taastumist.

Kõik need sammud on olnud vajalikud, et pakkuda euroala majandusele toetust nii kaua, kuni vaktsineerimisega viiruskriisist jagu saame ja piirangud lõpevad. Sellest kõigest on kasu saanud ka Eesti.

Esiteks seeläbi, et meie majandus on väga tihedalt seotud teiste Euroopa riikide käekäiguga. Teiseks on soodsad intressimäärad olnud abiks nii Eesti ettevõtjatele kui ka laenu võtnud peredele. Madalatest intressimääradest sai kasu ka valitsus, kui laenas mullu pika pausi järel võlakirjaturgudelt väga soodsatel tingimustel pikaajalist raha.

Ka Eesti pangamaastikul on keskpanga roll kasvanud. Kui valitsus emiteeris võlakirju, mis sobivad keskpanga varaostuprogrammidesse, siis pangad on hakanud raha laenama pandikirjade tagatisel. Need on eluasemelaenu portfelli tagatisel väljastatud võlakirjad, mis sobivad samuti nii keskpanga varaostuprogrammidesse kui ka tagatiseks puhul, kui kommertspank tahab keskpangast laenu võtta.

Omalt poolt laiendasime Eesti Pangas sobivate tagatisvarade ringi, aktsepteerides nüüd keskpangast saadava laenu tagatisena ka pankade laenuportfelle. Kokkuvõttes on Eesti kommertspankade huvi keskpanga operatsioonide ja likviidsuse vastu märgatavalt kasvanud.

Rahapoliitiliste varade maht, mille hulgas on nii ostetud võlakirjad kui ka pankadele antud laenud, kasvas Eesti Panga bilansis läinud aastaga nelja miljardi euro võrra. Muu hulgas on Eesti Pank ostnud Eesti riigi võlakirju. Eesti ettevõtete, nagu Elering ja Eesti Energia, võlakirju on keskpankade vahel kokku lepitud tööjaotusest lähtuvalt ostnud Soome keskpank.

Kriisi puhkedes leevendasime keskpanga kehtestatud puhvrinõudeid Eesti kommertspankadele, et nad ei vähendaks võimalike laenukahjumite kartuses laenu andmist ettevõtetele ja majapidamistele.

Eesti Pank

Nüüd veidi ka keskpanga enda majapidamisest. Olime meiegi Eesti Pangas silmitsi küsimusega, kuidas pandeemiakriisis organisatsioon töös hoida ja tagada panga vastutusel olevate elutähtsate teenuste jätkumine.

Kohandasime oma IT- ja turvasüsteeme ning suunasime suure osa panga töötajatest kodukontoritesse. Meil on aga ka töölõike, nagu näiteks sularahakäitlus, mida kodukontoris paraku kuidagi teha ei saa. Selleks muutsime töökorraldust ning töötasime eraldatud meeskondades, et vältida nakatumisohtu.

Koos kommertspankadega viisime läbi õppusi, et kontrollida ja tugevdada koostööd hädaolukordades sularaharingluse toimekindluse tagamisel. Oleme värskelt üle vaadanud ka maksete ja sularaharingluse hädaolukordade lahendamise plaanid. Minu jaoks on väga tähtis teadmine, et Eesti Pank suudab oma põhiülesandeid täita ka erinevates kriisiolukordades.

Sularaharinglus kriisis ei kannatanud ning eelmisel kevadel ajutiselt kasvanud nõudlusega tulime toime. Üldiselt võib tõdeda, et sularaha kättesaadavus on riigis hea, kuna lisaks pangaautomaatidele on võimalik raha välja võtta kaupluste ja tanklate kassadest.

Siinkohal tuletaksin riigikogule kui seadusandjale meelde ettepanekut, millest kevadel Eesti Panga ja fraktsioonide kohtumisel juttu oli – see puudutab 1- ja 2-sendiste müntide kasutamise vähendamist ja nn ümardamisreeglite kehtestamist.

Olen ka valitsuse liikmetele selgitanud, et sellest võidaksid nii ettevõtjad kui ka tarbijad, rääkimata positiivsest mõjust keskkonnale. Loodetavasti saate ümardamisreeglite kehtestamiseks vajalikku seadusemuudatust peagi arutada siin saalis.

Märkimisväärseid tõrkeid ei olnud eelmisel aastal ka pankadevaheliste maksete toimimises. Elutähtsate makseteenuste vaatenurgast olulise teemana hindasime kaardimaksete süsteemi toimimist, sest pangad on viinud maksete töötlemise teenuse Eestist välja ja nii on riskid kasvanud. Tahame saavutada kindlust, et kaardimaksed toimivad ka näiteks olukorras, kus andmeside välisühendus on mingil põhjusel katkenud.

Muud tähtsamad arengusuunad maksekeskkonnas on seotud kasvava digitaliseerimise ja järjest kiiremate maksetega. Kõigist Eestis tehtud elektroonilistest maksetest pankade vahel moodustasid mullu juba 90 protsenti koheselt toimivad nn välkmaksed.

Uue teemana on lisandunud digitaalse euro võimalik käibeletulek. Sel suvel otsustame Euroopa Keskpanga nõukogus, kas algatame digitaalse euro kasutuselevõttu ettevalmistava projekti järgmise etapi.

Eesti Pank on võtnud siin aktiivse rolli keskpanga digiraha tehnoloogilise lahenduse katsetamisel. Meil on uurimisprojekt koostöös ettevõttega Guardtime, et selgitada välja, kas Eesti e-riigi aluseks oleval tehnoloogiat võiks kasutada ka digieuro taristus. Digitaalne euro ühendaks digitaalsete maksete mugavuse ja efektiivsuse keskpanga raha turvalisusega.

Põgusamalt nimetaksin ära, et kriisi ajal märkasime kasvavat huvi Eesti Panga koostatava statistika vastu. Omalt poolt püüdsime leida uusi lahendusi info hankimiseks, mis võimaldaks kriisis operatiivselt hinnata majanduse olukorda. Lisaks tõhustasime koos rahapesu andmebüroo ja finantsinspektsiooniga andmevahetust rahapesu tõkestamiseks vajalike näitajate kogumiseks.

Eesti Panga üks põhiülesandeid on majandusolukorra hindamine ja poliitikakujundajate nõustamine. Kriisi puhkedes oli vähe pidepunkte ja keegi ei suutnud täpselt ette näha koroonaviiruse leviku ulatust. See seletab väga suuri kääre esialgsetes stsenaariumides: mullu märtsis prognoosisime, et Eesti SKT langus võib ulatuda 6–14 protsendini, kuid nii suurt langust õnneks ei tulnud.

Valitsust nõustades olid Eesti Panga peamised nõuanded kriisi leevendamiseks, et riigi abi oleks sihipärane, kiire ja ajutine ning suunatud just nendele, kes kriisis kõige enam kannatasid. Lähiajal plaanime majanduspoliitika nõuandja rollis kaasa mõelda, kuidas Eesti majandus kriisi järel tugevamana taastuks.

Eesti riigi finantsseisu toetasime mullu omalt poolt erakorraliselt suure osaga Eesti Panga kasumist. Tavapärase veerandi asemel eraldasime riigieelarvesse kolmveerandi 2019. aasta jaotamata kasumist ehk 19 miljonit eurot.

Esimest korda Eesti liikmeksoleku ajal andsime koos teiste riikidega nõusoleku vajadusel toetada Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF-i laenuvõimet, kuna kriisi ajal kasvas järsult nõudlus IMF-i abilaenude järele. IMF-is esindab Eesti riiki seadusest tulenevalt Eesti Pank. See krediidiliin mahus 160 miljonit eurot on IMF-i jaoks vaid tagavaralahendus ja jääb jõusse kolmeks-neljaks aastaks.

Uue kiiresti areneva valdkonnana on keskpankade jaoks üles kerkinud kliima soojenemise mõju ja sellest tulenevad riskid. Ka siin toimus Eesti Panga jaoks läinud aastal olulisi arenguid.

Astusime keskpankade ja finantsjärelevalveasutuste rohevõrgustiku liikmeks, kus hindame kliima ja keskkonnariskide seoseid makromajanduse ja finantsstabiilsusega. Eesti majandusele on kliimameetmete mõju väga otsene, seda kõige vahetumalt põlevkivitööstusele.

Mullu hindasime esimest korda kliimariske Eesti pangandussektoris. Plaanime hakata neid riske arvesse võtma Eesti Panga enda portfelliinvesteeringutes ning majandada ka oma kvartalit võimalikult energiatõhusalt. Viimase jaoks oleme teinud koostööleppe Tallinna Tehnikaülikooliga.

Majandus

Järgnevalt keskendun olukorrale majanduses ja olulisematele teemadele nii euroalal kui ka Eesti majanduses.

Viiruskriis oli kõigil ühine, kuid selle mõju oli euroala riikides väga erinev. Kõik sektorid ei kannatanud, paljus sõltus kriisi mõju majanduse struktuurist. Kokku kahanes euroala SKT mullu 6,6 protsenti ja inflatsioon aeglustus 0,2 protsendile.

Samal ajal nägime, et piirangute leevenedes suudab majandus kiiresti taastuda. Sellist arengut ootame euroalal ka selle aasta teises pooles. Euroopa Keskpanga kevadise majandusprognoosi järgi ootame tänavu euroalal 4-protsendilist kasvu, mis meid veel siiski kriisieelsele tasemele tagasi ei too. Kuid väljavaated on pigem optimistlikud.

Järjest sagedamini kuuleme küsimust, kas massiivsed toetusmeetmed võivad majanduse üle kuumendada ja vallandada kiire inflatsiooni.

Keskpanga vaatest hindame praegused inflatsiooni kiirenemise ilmingud pigem ajutiste tegurite tagajärjeks, mille on põhjustanud häired tarneahelates või näiteks nafta hinna puhul läinud aasta väga madalad võrdlusbaasid, mille mõju ajaga välja taandub. Inflatsioon ajutiselt kiireneb, kuid prognoosime, et euroalal ei jõua see lähivaates veel püsivalt sihiks seatud kahe protsendi tasemele.

Tulen siit nüüd Eesti majanduse juurde, millel läks mullu kardetust palju paremini. Paremini kui Euroopa riikidel keskmiselt. Aasta kokkuvõttes kahanes Eesti SKT vaid ligi kolm protsenti. Seda suuresti ka tänu meie kaubanduspartnerite arvatust paremale käekäigule kriisis.

Samal ajal oli kriisi mõju Eestiski väga ebaühtlane: osa sektoreid on siiani raskustes, seevastu näiteks info- ja sideettevõtete käive on juba kriisieelset taset ületamas. Väga hästi pidas kriisis vastu ka meie eksport – Eesti ekspordi turuosa välisturgudel mullu kasvas, mis on positiivne märk meie ettevõtete konkurentsivõimest.

Ette vaadates prognoosime, et majanduskasv kiireneb aasta teisel poolel, mil piirangud majandustegevust enam ei takista. Samuti on inimestel kogunenud märkimisväärsed säästud, mis tõotavad tugevdada nõudlust ja tarbimist. Sügisel jõuab kontodele ka teise samba pensionifondidest väljavõetav raha. Varasemast suuremas mahus saame kasutada Euroopa Liidu vahendeid. Kõik see lisandub ergutusena juba taastuma hakanud majandusele.

Märtsikuus prognoosisime Eesti majandusele tänavu 2,7 protsendi suurust majanduskasvu. Selle nädala alguses laekunud andmed esimese kvartali kohta näitavad, et majanduskasv on kiire ja tuleneb eelkõige paranenud majandusolukorrast, mitte eelmise aasta madalast võrdlusbaasist.

Värskematel andmetel on Eesti majanduse maht juba ületanud kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja ka kriisi eel prognoositud taseme. Eesti Panga uue prognoosi avaldame veel sel kuul ja see tuleb senisest optimistlikum.

Eesti tööturul toimus suurem kohanemine eelmise aasta kevad-suvel peamiselt hõive vähenemise, mitte palkade languse kaudu. Lööki aitas pehmendada riigi pakutud töötasuhüvitis.

Prognoosime, et tänavuste lisapiirangute mõju tööturule on pigem tagasihoidlik, kuna ettevõtted on kohanenud, vaktsineerimine edeneb ja määramatust on vähem. Mitmes valdkonnas, näiteks ehituses, otsivad ettevõtted juba aktiivselt uusi töötajaid.

Märkimisväärne on kriisist hoolimata Eestis mullu jätkunud palgakasv. See küll aeglustus, kuid püsis aasta teises pooles aastavõrdluses viie protsendi tasemel.

Nüüd, mil majanduse kriisifaas hakkab selja taha jääma, on üha vajalikum jälgida, et toetusrahad, sealhulgas Euroopa Liidu vahendid, suunataks sinna, kus need aitaksid kindlustada Eesti majanduse uue kasvu vundamenti. Et investeeringud läheksid tootlikkuse tõstmiseks ja teadus-arendustegevusse ning tööturumeetmed toetaksid uute oskuste omandamist.

Olen seisukohal, et üldiselt tasub toetada võimalikult teaduspõhist ja pika vaatega poliitikakujundamist ning leida ka ressursse seda toetavate üksuste tarvis.

Inflatsioon Eestis tänavu kiireneb pärast mullust tarbijahindade langust. Näeme siiski, et hinnatõus tuleb suhteliselt mõõdukas ja aeglustub uuesti pärast majanduse taastumist.

Finantssektor

Lühidalt ka finantssektorist, kus samuti eelmisel kevadel kardetud riskid arvatud määral ei realiseerunud.

Pankade laenuportfellide kvaliteet on püsinud hea tänu kriisieelsel ajal kogutud puhvritele, kriisi haripunktil pankade pakutud maksepuhkustele ja riiklikele toetustele. Finantsteenused jäid kättesaadavaks ning ettevõtted ja majapidamised on tulnud oma kohustustega toime.

Pangad on hästi kapitaliseeritud ja piisavalt kasumlikud ning suudavad jätkata Eesti majanduse rahastamist ka negatiivsemate stsenaariumite korral. Pole seda probleemi, et head projektid rahastust ei saaks.

Samuti toetab pankade tegevust märkimisväärne hoiuste kasv. Aastaga on majapidamiste säästud kasvanud 15 protsenti ja ettevõtete hoiused veel kiiremini ehk 24 protsenti. Märgiksin ära ka selle, et konkurents pangandusturul on mõnevõrra suurenenud, muutes laenuraha hinda soodsamaks.

Võimalikest finantssektori riskidest rääkides ei saa mööda vaadata ka korralikult reguleerimata ja riikliku järelevalveta ettevõtetest, milleks on eelkõige virtuaalvääringutega tegelevad teenusepakkujad, aga ka näiteks hoiu-laenuühistud. Loodetavasti jõuavad mõlema valdkonna tegevusele selgemaid raame seadvad seaduseelnõud peagi teie lauale.

Tähelepanelikult jälgime Eesti Pangas kinnisvaraturul toimuvat. Eriti eluasemeturul on tehingute aktiivsus tuntavalt kasvanud. Ostuhuvi toetavad mitmed tegurid, sealhulgas palgakasv, kogunenud säästud ning teisest pensionisambast väljavõetav raha.

Näeme paiguti ohtu, et selline olukord võib kiirendada kinnisvara hinnatõusu ja tuua kaasa inimeste võlakoorma liiga kiire kasvu. Seadusest tulenevalt peab Eesti Pank olema valmis eluasemelaenude väljastamise nõudeid karmistama, et laenu- ja kinnisvaraturul ei tekiks mullistusi, mille valusaid tagajärgi eelmisest kriisist veel värskelt mäletame.

Eraldi oleme tähelepanu juhtinud KredExi käendusel antavatele laenudele, mis võimaldavad eluasemelaenu omafinantseeringu osa vähendada. Meie hinnangul tuleks olukorda, kus eluasemelaenu võtmisel on sissemakse väiksem kui 15 protsenti, võtta selgelt erandina. Taoliste erandite sihtrühm võiks olla üsna kitsalt piiritletud. Näeme aga, et KredExi toel võetud vähese omafinantseeringuga laenude maht on aastatega väga kiiresti kasvanud.

Seetõttu tasub üle vaadata, kas soodustus on ikka sihitud neile, kes enim toetust vajavad. Oleme oma mõtteid juba jaganud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning jõudmas sarnaste järeldusteni.

Kindlasti tasub toetada noori peresid oma esimese kodu soetamisel, samuti võivad vajada käendusi maapiirkondades kodu ostmiseks võetud laenud. Küsimus on eelkõige käenduste kriteeriumide ajakohastamises.

Eesti riigirahandus

Lõpetuseks peatun ka Eesti riigirahanduse üldisel olukorral. Kindlasti on kriisi ajal olnud väga vajalik riigi tugi ettevõtetele ja inimestele, kes oma sissetuleku muidu oleksid kaotanud. Sellises olukorras on põhjendatud, kui valitsus majanduse toetamiseks laenu võtab.

Küll aga on Eesti majandus juba sel aastal taastumas, mistõttu on õige aeg hakata mõtlema, kuidas riigi kulutusi taas tuludega rohkem kooskõlla viia. Ühtlasi tasub Euroopa Liidu toetusi kasutades jälgida, et me ei suurendaks nendega riigi püsikulusid, sest need toetused on tuludena ajutised.

Riigi eelarvestrateegia teeb praegusel kujul meid Eesti Pangas murelikuks, sest riigirahandus pole jätkusuutlikul rajal. Tulude ja kulude suur vahe püsib veel ka pärast seda, kui majandus on juba kriisist üle saanud.

Näiteks 2023. aastal on kavandatud eelarvepuudujääk jätkuvalt üle miljardi euro ehk Eesti riik kavatseb laenata enam kui kolme protsendi ulatuses SKT-st ajal, mil majandus on tagasi kriisieelsel kasvurajal. Riigi laenukoormus suureneb lühikese ajaga väga järsult ja vaid osa sellest on seotud kriisikuludega. Isegi veel aastal 2025 ei näe strateegia ette eelarvetasakaalu.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega pääsesime koroonakriisist väiksemate kahjudega. Riigirahandust tagasi jätkusuutlikumale rajale plaanime aga viia aeglasemalt kui suur osa teisi riike.

See, et me majanduse taastudes suudaksime oma riiki ülal pidada ilma pidevalt võlgu suurendamata, võiks olla Eesti riigirahanduses muid valikuid raamistav eesmärk.

Teadvustame, et tegu on poliitilise valikuga, millist kulutuste taset ja sellest tulenevat maksukoormust on Eesti ühiskond valmis aktsepteerima. Pikalt üle jõu elada paraku ei saa. Ja praegune kriis ei jää viimaseks. Vajame järgmises kriisis jälle puhvreid. Lõpetaksin siinkohal Eesti rahvatarkusega: rege rauta suvel, vankrit talvel. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: