Ligi: riigikogu rolli eelarve menetlemisel ei tohigi suurendada
Endine rahandusminister ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi (Reformierakond) leiab, et riigikogu pädevust riigieelarve menetlemisel ei tohiks suurendada, kuna saadikud võivad teadmatusest ja populistlike eesmärkide nimel eelarvet kahjustada.
"Ma olen juba enne ministriks saamist, ministrina ja ka pärast seda tapnud initsiatiive suurendada riigikogu rolli eelarve tegemisel, kuna ma tean, et see roll on ebapädev, omakasupüüdlik ja ükskõikne oluliste asjade suhtes," ütles Ligi kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".
Tema sõnul võivad riigikogu liikmed tahta eelarvesse muudatusettepanekuid tehes silma paista heateoga, mis aga teevad suurele pildile halba. "See on reegel. Seepärast me oleme riigikogu pädevust piiranud," märkis ta.
Riigikontrolli eelmise nädala aruandega, mis tõi välja puudused riigieelarves, tõusis teemaks ka riigikogu pädevus riigieelarve menetlusel. Kriitikute sõnul on parlament sisuliselt kaotanud võime riigieelarve kujundamises kaasa rääkida.
"Selles mõttes tuleb rõhutada, et eelarve on valitsuse dokument ja need pikad vaidlused, mis peetakse, peetakse valdavalt ametnikkonnas ja seejärel valitsuses. Aga mitte riigikogus," rääkis mitmekordne rahandusminister. "Põhitöö teinud aparaat eesotsas valitsusega on oma põhjendatuse tasemelt nii palju [riigikogust] ees eelarve tegemisel. Riigikogu argumenteerituse tase peaks olema vähegi konkurentsivõimeline, aga see on see koht, kus jäädakse väga palju alla," ütles Ligi.
Eksminister tõi ka välja, et on riike – näiteks Suurbritannia – , kus parlament saabki hääletada ainult riigieelarve vastuvõtmise poolt või vastu.
Ligi rõhutas ka, et tema hinnangul on eelarvepoliitikas üks olulisemaid otsuseid juba 20 aastat tagasi otsustatud põhimõte, mis ei luba eelarve tasakaalu halvendada. Lisaks keelab juba põhiseadus kulude suurendamise nendele katet näitamata.
"Reaalses elus ei tohi riigikogu pädevus olla laastav. See võib juhtuda, kui võetakse mingid piirangud maha," hoiatas ta.
Ligi sõnul on valitsuse kasutada olevad vahendid riigieelarve ettevalmistamisel võrreldamatult suuremad Eesti parlamendi omadest." Siin tuleb aus olla, et me ei sa seda eeltööd minema visata populaarsuse või poliitiliste kiiksude pärast, mis kipub riigikogus olema väga suur risk," märkis ta.
Katuserahad on nagu riigivargus
Küsimusele niinimetatud katuserahade jagamisest riigikogus tunnistas Ligi, et tema hinnangul on see väga lähedane riigivargusele.
"See on klassikaline mudel sellest, kuidas hakatakse varastama, kui antakse vaba voli raha jagada," märkis ta. "Need on ikka suures osas sellised otsused, kus täitevvõimu puhul ähvardaks kriminaalasi. Kui ilmselgelt ise otsustad iseendale raha suunamise, siis näeb see väga halb välja – kanditakse enda ja oma lähikondsete huvides, kuigi näiliselt õilsatel eesmärkidel."
Ligi hinnangul peaks riigikogu katuserahade-taolisi eraldisi tehes lähtuma valdkondlikest eelistustest ja laiematest programmidest.
"Riigikogu peab endale standardid kehtestama, siis tal on oma roll, aga suvalised otsused tulebki tõrjuda," lisas ta.
Saates oli jutuks ka riigieelarve tegevuspõhine koostamine ning kaitseväe rahastamine, sealhulgas kaitseväe orkestri kaotamise idee.
Toimetaja: Mait Ots