Pensioni teisest sambast loobujad toovad sügisel Eestis ringlusse 1,3 miljardit eurot. Rahandusministeeriumi küsitluse järgi soovib 43 protsenti väljavõtnutest raha ise säästa või investeerida. Viiendik veel ei tea, mida ta oma rahaga teeb.

Pankade nägemuses tuleb Eestis juurde suur hulk vaba raha, millest osa jõuab kindlasti laenuturule.

"Uue laenu küsimisel pank ei vaata, kas inimesel on pensioniks kogutud raha ja kui palju tal seda on kogutud ja millisel viisil seda on kogutud. Inimene peab arvestama, et panga poolt on selline rusikareegel, et inimese igakuised kohustused ei tohiks olla suuremad kui 40 protsenti tema netosissetulekust," rääkis Luminori Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane "Aktuaalsele kaamerale".

SEB kliendiküsitluse järgi sooviks koguni kolmandik inimestest parandada oma elamistingimusi.

"Kui ka see raha läheb kinnisvara soetamise sissemakseks või osaliseks sissemakseks, siis see pigem seda võiks vaadelda investeeringuna tulevikku, sest kinnisvara on vara mis pikas perspektiivis väärtust kasvatab," sõnas SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Erinevate uuringute järgi soovivad 20-30 protsenti pensioniraha väljavõtjatest ära tasuda oma laenud või võlad. Lisaks kulutab 10-20 protsenti inimesi selle raha lihtsalt ära. Nende gruppide hulgas on paraku ka inimesi, kellel on pikaajalised makseraskused.

"Kui kliendid oma võlgnevused ja laenud pensioni teise samba raha abil vähemasti kustutavad, siis võib-olla on see nagu eriti hädas olevate klientide jaoks positiivne samm. Küll aga võib eeldada siin kahjuks seda trendi, et kui see vana võlgnevus on kustutatud ja selline käitumisharjumus laenude võtmise näol on juba tekkinud, eriti lühiajaliste tarbimislaenude näol, siis see jätkub ja satutakse ühel hetkel uuesti potentsiaalselt samasse ringi. Me loodame et seda ei juhtu, aga tõenäosus kahtlemata on," rääkis Leppänen.      

Suurtes makseraskuses inimesed jäävad ka vaatamata pensioniraha abile pankadele riskantseteks klientideks.

"Kui tal on ikkagi võlgnevused, tal on näiteks ikkagi kohtutäituri nõuded peal, muud sellised asjad, et ta tõesti on jäänud mõne laenu tagasi maksmisega hätta, tal on kehtivad nõuded peal, siis ta kindlasti muutub alati selliseks keda me väga finantseerida ei soovi," ütles Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonna juht Kaire Peik.