Eelkõige Tallinna vanalinna elanike küsitlusest selgus, et eelkõige häirivad neid külaliskorteritega seotud probleemid, nagu pidevalt vahetuvad naabrid, mis tekitab tunde, et elatakse hotellis, heakorrast ja puhtusest mittehoolimine, ühisvara lõhkumine ja öised peod ning sellega kaasnev lärm.

Kuigi olukorda on ministeeriumitega arutatud, ei ole mingit abi soovitustest lahendada probleemid olemasolevate seaduste abil ning külaliskorterid vajavad eraldi regulatsiooni, nentis Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ettevõtlusminister Andres Sutile saadetud kirjas.

Riisalu sõnul näitavad uuringud ja tegelikkus, et probleeme pole võimalik lahendada ei korteriomandi- ja korteriühistuseadusega ega korrakaitseseadusega.

Riisalu tõi näiteks, et korteri sundvõõrandamine külaliskorteri omanikult on väga äärmuslik meede ja võtab väga kaua aega ning ei pruugi probleemi lahendada: uus korteriomanik võib jätkata sama teenuse pakkumisega.

"Tegemist ei ole efektiivse meetmega, vaid teoreetilise võimalusega, mis reaalses elus ei toimi. Ka korrakaitseseadusest ei leia elanikud praktikas suurt tuge, liigse müra tekitamisega seotud ühekordsed politsei väljakutsed ei lahenda probleemi tervikuna. Politsei sekkub alles siis, kui rikkumine on aset leidnud, kuid ei saa tagada, et edaspidi liigse müraga seonduvaid rikkumisi toime ei panda," nentis Riisalu.

MKM-i asekantsler Kristi Talving nõustus, et turismi peab Tallinna vanalinnas arendama nii, et arvestataks ka kohalike huvidega, kuid näiteks müra pole tema sõnul probleemiks vaid külaliskorterite ja vanalinna puhul.

"Müra ja teiste elanike häirimine seonduvad suuresti kortermajadega, ja seda esineb ka püsielanikega ja pikemaajaliste üürnike puhul. Seepärast peame mõjusamaks lahenduseks korteriühistute reeglistiku terviklikku ülevaatamist, kas ja mis on täna puudu, et kaitsta nii elanike kui korterite väljaüürimisega tegelevate omanike huve," ütles Talving ERR-ile.

Korterite väljaüürimise keelamise ja piiramise asemel tuleks püüda leida mõni muu abinõu, millega saab saavutada sama eesmärgi, kuid mis riivab vähem omaniku õigust korterit välja üürida, lisas Talving.

MKM: külaliskorterid on oluline osa turismist

Talvingu sõnul tuleb aru saada, et külaliskorterid nagu ka teised uut tüüpi ärimudelid on oluline osa turismist.

"Need pakuvad olulist lisandväärtust just neile reisijatele, kes suure hotelli asemel eelistaksid oma perele või seltskonnale privaatsemat peatuspaika, hubasemaid tingimusi, mitmekesisemat valikut ning kogeda vahetumalt kohalikku elu. Tavaliselt viibib selline külastaja Eestis ka kauem ja kasvatab turismitulu, kui külastab siin restorane, atraktsioone ja tarbides teisi teenuseid," lausus ta.

Talving lisas, et majandusele tekitab jagamismajandus pigem turgu juurde, sest meelitab ligi neid tarbijaid, kes varem antud teenust ei kasutanud, samuti ergutab konkurentsi.

"Uudsete teenuslahenduste väljasuretamine ei teeni tegelikult ei piirkonna ega elanike huve, seda nägime ka 2020 kevadsuvel, kui Tallinna vanalinn jäi inimtühjaks ja ärid suleti," lausus Talving.

Riisalu sõnul on Tallinn turismi olulisusest teadlik, kuid mingi tasakaal tuleb leida.

"Tallinna linn on jätkuvalt seisukohal, et majutusteenuse osutamist külaliskorteri kui majutusettevõtte kaudu on vajalik reguleerida. Turism on Tallinna jaoks väga oluline majandusharu, kuid turismi kestlikkuse aspektist peame oluliseks, et turismi areng on tasakaalustatud – linna külalised saavad meeldiva elamuse ja kohalikud tunnetavad turismimajanduse positiivset mõju," lausus ta.

Linnale antakse õigus ise otsustada?

Talving ütles, et kuivõrd praegu on külaliskorterite kontsentratsioon suurim Tallinnas, täpsemalt vanalinnas, mistõttu üleriigiliselt külaliskorterite turgu sekkumiseks ei ole alust. 

Riisalu märkis, et vanalinn on küll olulisim, kuid mitte ainus piirkond Tallinnas, kus esineb lühiajalise rendi negatiivne mõju elanikkonnale.

"Populaarseteks piirkondadeks Tallinnas korteri lühiajaliseks rentimiseks on muutunud ka vanalinna läheduses asuvad piirkonnad – näiteks Kalamaja ja Rotermanni piirkond," ütles ta.

Riisalu pakkus välja, et kui riik ise ei soovi seadusi muuta, võiks anda reguleerimise õiguse omavalitsustele.

"Kuna kehtiv seadus ei võimalda kohalikel omavalitsustel piisavat sekkumist, siis palume uuesti hinnata külaliskorterite riikliku regulatsiooni väljatöötamise võimalikkust või vastavate volituste andmist kohalikele omavalitsustele," kirjutas ta minister Sutile.

Talvingu sõnul väärib ettepanek kaalumist. "Võimalik tõesti, et üheks täiendavaks abinõuks oleks kohalikele omavalitsustele suuremate volituste andmine lühiajalist korteriüüri oma piirkonnas reguleerida, seda võimalust analüüsime," ütles ta.

Tallinna pöördus valitsuse poole ettepanekuga muuta külaliskorterites majutusteenuse osutamise kehtivat regulatsiooni juba aasta tagasi, kuid toona soovisid ministeeriumid olukorra kohta arvamusi ja ettepanekuid koguda ning asi jäi soiku.

Sotsid: regulatsioon on vajalik

Selline regulatsioon on kindlasti vajalik, sellega tegelemine on õige suund, sest öörahu on väga oluline ja inimesed peavad saama oma kodudes häirimatult puhata, ütles ERR-ile saadetud kommentaaris Tallinna sotsiaaldemokraatide öölinnapeakandidaat Natalie Mets.

Mets viitas, et Tallinna baarides ja ööklubides tänavu septembrist kehtima hakkav alkoholimüügi piirang viib selleni, et korteripidusid saab rohkem olema. 

"Seega üürikorterite regulatsiooni nõudmine Tallinna poolt on vastuoluline olukorras, kus samaaegselt linn ise suunab inimesed pärast ööklubide sulgemist edasi korteritesse pidutsema," märkis ta.