Eksperdid: USA loobus sanktsioonidest suhete parandamiseks Saksamaaga
Eesti analüütikud on ühel meelel, et Bideni administratsiooni otsus mitte kehtestada Nord Stream 2 torujuhtme ehitust juhtivale ettevõttele sanktsioone on tingitud soovist parandada suhteid Saksamaaga. Oluline on aga ka sanktsioonidest loobumise ajastus, mille taga on USA ja Venemaa presidendi tippkohtumise toimumise võimalikkus.
Transiidiekspert Raivo Vare hinnangul on otsus loobuda Nord Stream 2 emafirmat ja selle juhti puudutavatest sanktsioonidest puhas poliitiline kalkulatsioon selleks, et tugevdada liitlassuhteid Saksmaaga, kellele see on oluline projekt.
"Bidenil ja kui täpsem olla siis Ameerika Ühendriikidel on Euroopat hädasti vaja ja Euroopa eesotsas olevat Saksamaad, selleks et seista vastu liitlastega Hiinale, mis on peamine väljakutse USA jaoks," rääkis Vare.
Eestit võiks otsus Vare hinnangul mõjutada vaid läbi edasise suurriikide omavahelise suhtluse. Sanktsioonidest loobumise ajastus ei olnud juhuslik, kolmapäeval kohtusid USA ja Venemaa välisminister Islandil, et muuhulgas arutada USA presidendi Joe Bideni ja Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalikku kohtumist.
"Tegelikult nad üritavad leida sellelt põrandale kukkunud suhete tasandilt nüüd uue tasandi natuke kõrgemal, kus vastastikku huvi pakkuvatest teemadest milleski suudetakse kokku leppida," sõnas Vare.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul jätab see väljapoole kaheti mõistetava mulje. "Ma siin eile õhtul alles rääkisin Ukraina kolleegidega, nad on väga mures," sõnas Mihkelson.
"Samas, kui lugeda seda sama Blinkeni poolt kongressile esitatud avaldust, rõhutatakse Ühendriikide selget toetust Euroopa energiajulgeolekule, mainitakse ära ka Ukraina," lisas ta.
Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Matthew Crandall rõhutab samuti, et USA presidendi suhtumine Nord Stream 2 projekti ei ole muutunud.
"Trumpi ja Bideni administratsioon – neil on ühine arusaam sellest projektist, et Biden on ikkagi murelik selle projekti üle, aga see vahe on see, et Biden hindab häid suhteid Saksamaaga natuke rohkem kui Trumpi administratsioon," rääkis Crandall.
Tüür: Venemaa võib oodata järeleandmisi teistes positsioonides
"See otsus on üsna segane. Siin on väga mitmeid üksteisele vastu käivaid signaale antud. Ühest küljest võeti maha sanktsioonid sellelt firmalt, mis teostab torujuhtme paigaldust, küll aga rakendati sanktsioonid nende laevade pihta, mis selle operatsiooni reaalsuses läbi viivad ehk torusid merre panevad," selgitas välispoliitika ekspert Karmo Tüür.
"Teisest küljest on see, et USA kongressis on see leidnud nii tugevat vastuseisu, et järeleandmised Venemaale – nagu kongress seda tõlgendab – need tuleb tühistada. Ja kongressil on võime seda tühistada ja sisse seada ka uusi sanktsioone, et see sanktsioonide maha võtmine või peale panemine pole veel kaugeltki läbi," rääkis Tüür.
Tüür märkis, et kuigi Saksamaal tõusuteel olevad rohelised seisavad torujuhtmele vastu, võib ka nende meel muutlik olla. "Rohelisi teisest küljest moositakse ära sellega, et torujuhtme otsa pannakse tehas, mis hakkab metaanist tootma vesinikku ja vesinikumajandus jällegi Saksamaa rohelistele vägagi sobib."
"Veidi kunstiliselt liialdatuna näeb olukord praegu välja niimoodi, et Vladimir Putin pressis Joe Bidenilt kunstiliste võtetega selle Ukraina avantüüriga välja telefonikõne ja kohtumise. Joe Biden võttis selle kutse tantsule vastu ja läheb sinna koos kingitusega ehk koos sanktsioonide eemaldamisega. Kuid Venamaa pool ei taju seda kui seltskonnatantsu vaid poksiringi, kus vastane tuleb viia juhitavasse positsiooni ja anda järgmine löök," ütles Tüür.
Toimetaja: Barbara Oja