USA ja Venemaa suhted on olnud okkalised aastakümneid ja ei ole erilist lootust, et olukord lähitulevikus märkimisväärselt paraneks, vahendas "Välisilm".

President Joe Bideni ametiaja esimestel kuudel kehtestas USA Venemaale sanktsioonid valimistesse sekkumise ja küberrünnakute eest. Riigist saadeti välja kümme diplomaati. Samal ajal vangistati Venemaal opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi ja olukord Ukraina piiri ääres muutus aina teravamaks. USA endise suursaadiku Venemaal John Teffti sõnul näitas kõik see, et administratsioon peab Venemaale pöörama rohkem tähelepanu kui ehk esialgu arvati.

Samas on Biden pidevalt rõhutanud, et USA peamine strateegiline konkurent on nüüd Hiina ja analüütikute hinnangul hakkab see mõjutama ka riigi Venemaa-poliitikat.

Putinil on head suhted Hiina presidendi Xi Jinpingiga, kuid Teffti sõnul on Venemaa jaoks oluline hoida strateegilist iseseisvust.

Teffti arvates on Venemaa eemale juhtimine Hiinast üks peamine põhjus, miks Biden soovib Putiniga kohtuda ja on selle nimel valmis tegema isegi järeleandmisi. Möödunud nädalal teatas administratsioon, et Nord Stream 2 torujuhtme ehitust juhtivale ettevõttele ja selle tegevjuhile ei kehtestata sanktsioone, kuigi seda toetavad kongressi mõlemad erakonnad.

USA rahvusliku julgeoleku nõukogu endise liikme Fiona Hilli sõnul ei ole aga sugugi selge, et USA sanktsioonid oleksid piisavad projekti peatamiseks, mis on juba 95 protsenti valmis. Samuti ei pruugi Nord Stream 2 lõppkokkuvõttes olla nii oluline, kui praegu eeldatakse.

Hilli arvates on vähetõenäoline, et Biden ja Putin jõuavad Ukraina küsimuses mingisugusele läbimurdele. Samuti ei usu ta, et USA plaanib lähiajal leevendada Venemaa vastaseid sanktsioone.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov andis 20. mail toimunud kohtumisel USA kolleegi Antony Blinkeniga mõista, mis teemasid peab Venemaa kahepoolsetes suhetes USA-ga prioriteetseks. Ta tõi välja USA diplomaatiliste missioonide tegutsemise Venemaal ja Venemaa diplomaatide tegutsemist USA-s. Ta selgitas, et kui diplomaatidel pole normaalseid töötingimusi, siis see õõnestab diplomaatia tähendust ehk dialoogi ehitamist ja hoidmist.

Vene ekspertide hinnangul on diplomaatiliste suhete parandamine kõige lihtsam küsimus kahepoolsetes suhetes.

"Suure tõenäosusega peatatakse diplomaatiline sõda ja taastatakse mingil määral mõlema riigi diplomaatilisi korpuseid. Pole välistatud, et konsulaadid hakkavad samuti uuesti tööle. Ja kindlasti kasvab diplomaatide arv Vene saatkonnas Washingtonis ja USA saatkonnas Moskvas," ütles poliitiliste uuringute instituudi direktor Sergei Markov.

Oleks aga imelik, kui kaks presidenti kohtuksid ainult selleks, et teha diplomaatidele elu kergemaks. Lavrov märkis, et presidentide hinnangul tuleb koostööd teha küsimustes, kus kahe riigi huvid kokku langevad ning kus on võimalik saavutada positiivseid tulemusi.

"Moskva tahab Washingtoniga arutada peamiselt küsimust kontrollist relvastuse üle, mida Venemaa tajub strateegilise stabiilsuse sildi all. Aga Vene diplomaadid rääkisid ka, et Venemaa ootab USA-st järeleandmisi raketivastase kaitse alal. Vaevalt on Washington selleks valmis. See teema on Venemaa poole jaoks peamine. Vaevalt pakub Moskva midagi laiemat, kui kontroll relvastuse üle," kommenteeris International Crisis Groupi analüütik Oleg Ignatov.

Kontroll relvastuse üle on Moskva jaoks tähtis. Relvastuse võidujooks USA-ga võib viia Vene majanduse sinna, kuhu see viis juba NSV Liidu majanduse.

"Selge, et hübriidsõda on Venemaa jaoks palju kulukam kui USA jaoks. Sellepärast Venemaa on põhimõtteliselt rohkem huvitatud sellest tippkohtumisest kui USA," ütles Markov.

Välisministrid ei suutnud aga kokku leppida Putini ja Bideni võimaliku kohtumise kuupäeva ja koha küsimustes.

Viimati kohtusid USA ja Venemaa presidendid 2018. aastal Helsingis. Siis oli USA-s võimul Donald Trump.

"Võrreldes kohtumisega Helsingis on olukord muutunud palju halvemaks. Meil levib arvamus, et USA ja Suurbritannia eriteenistused tahavad organiseerida meil riigipöördekatset riigiduuma valimiste ajal septembris. Võib-olla on loogiline mitte teravdada olukorda enne duumavalimisi ja läbi viia tippkohtumine pärast valimisi," rääkis Markov.

Lavrovi ja Blinkeni kohtumise ajal tuli uudis, et USA ei hakka kehtestama sanktsioone Nord Streami ja selle direktori Matthias Warnigi vastu. See nägi välja nagu tahaks Washington Moskvat moosida. Moskvas reageeriti uudisele kohe.

"Selle uudise ilmumine on positiivne fakt iseenesest. See on palju parem kui lugeda infot uutest sanktsioonidest," sõnas Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

Vene eksperdid ei oota võimalikust tippkohtumisest ei läbimurret ega läbikukkumist.

"See on ikka esimene kohtumine ning Bidenil ja Putinil pole mõtet seda viia mingi halvema tulemuseni. Võib mitte kokku leppida millegi kohta, aga tunnistada, et kohtumine läks edukalt, sest dialoog oli hea, kuid see dialoog paljastas vastuolusid," ütles Ignatov.

"Nii pea kui me lõpetame palumise, et lääs oleks meiega heades suhetes, hakkab lääs kohe ise liikuma suhete parandamise suunas, sest ta hakkab arvama, et Venemaa on jäik ja piisavalt tugev. Sellepärast, mida jäigem on Venemaa oma suhetes USA ja Euroopa Liiguga, seda paremad on Venemaa suhted USA ja Euroopa Liiduga tulevikus," arutles Markov.