Kas kaitseväe ülema ja politseijuhi kärpeettepanekud orkestrite arvelt on mõeldud tõsistena või pigem teema naeruvääristamiseks?

"Ma tõesti väga soovin, et avaliku sektori tippjuhid ei hakkaks avalikult välja pakkuma selliseid kokkuhoiukohti, mille eesmärk on kulutuste kokkutõmbamise asemel neid naeruvääristada," ütles Kallas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Kaja Kallas täpsustas reedel pressiesindaja vahendusel ERR-ile, et Heremile ta kärpeplaanide avalikustamist ette ei heida.

Ka Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles neljapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et kaitseväe juhataja Martin Herem tegi suure vea, kui ei arutanud kärpeplaani poliitilise tasandiga ning hakkas seda ajakirjanduses lahkama.

"Ma arvan, et on hetk, kus kaitseminister Kalle Laanet (RE) peaks tegema talle vähemalt suulise hoiatuse ja kui ta sellest aru ei saa, siis vabariigi valitsus võiks ta tegelikult ametist vabastada," lausus Karilaid.

Keskerakondlasest riigihalduse minister Jaak Aab ütleb, et ka tema hinnangul polnud Heremilt tark tegu minna kokkuhoiukavas orkestri kallale.

"See on osade ministeeriumide käitumisviis ja PR-trikk ka, et näidata kõige valusam koht, et äkki siis meie seda kokkuhoiuülesannet täitma ei pea. See ei ole päris aus," sõnas Aab.

Aab lisas, et kokku lepiti, et eesliinitöötajaid - aga sinna alla peaks tema hinnangul minema ka näiteks sümbolväärtusega orkester - koondama ei minda.

Martin Herem vastas, et tema riigieelarvet ei kujunda, vaid talle on öeldud, et tuleb tegevuskuludelt viis protsenti kokku hoida.

"Mina ei ole saanud ühtegi piirangut, mis ütleks, et personali kallale ei tohi minna. See tunduks ka arulage, sest et kui ülalpidamiskuludest tuleb koondada mingit raha, siis see puudutab kahtlemata personali. Siin ei ole mitte midagi teha," rääkis Herem.

Herem lisab, et kaitseministriga tal erimeelsusi pole ja ajakirjanikega asus ta kärpe teemal suhtlema siis, kui hakati küsima, mitte omal initsiatiivil. Herem märgib, et praegused ettepanekud on välja töötatud juba aasta tagasi ehk koroonakriisi alguses, kui kaitseväes nähti tulevast kokkuhoiu vajadust.

"Ja need olen ma esitanud ja esitamas siis järgnevaid ilma igasuguse plaanita mingit intriigi, infooperatsioone või muud säärast korraldada. Selle aluseks on ainult olemasolevad ressursid ja parim teadmine, kuidas arendada sõjalist riigikaitset," lausus Herem.

Riigikogu liige Urmas Reinsalu heitis kivi aga poliitikute kapsaaeda. "Tegelikkuses on juhtunud nõnda, et argpükslikud poliitikud ei julge juhtida ja ise vastutust võtta ja siis nad poevad mundrikandjate laia selja taha. Vastutavad selle eest need, kes neid käske annavad ja see on tegelikult vabariigi valitsus, konkreetne minister," sõnas Reinsalu.