Herem: orkestrite liitmine toob kokkuhoiu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Martin Herem. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kaitseväe juhataja Martin Herem jätkas portaalis militaar.net diskussiooni kaitseväe kärbete teemal ja kirjutas, et ta ei nõustu väidetega, nagu oleks teda kärbetega "tanki pandud". Kaitseväe ja PPA orkestri liitmine toob Heremi sõnul reaalse kokkuhoiu.

Ta leidis, et välja käidud ettepanek ühendada kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkestrid ja viia nad sõjamuuseumi alla, toob soovitud kokkuhoiu.

"Kokkuhoid tuleb: 1+1=1 orkester. Tõenäoliselt tuleb kokkuhoid riigile juba inimeste arvust. Kui kaitseväe orkestri liikmetel muutub leping koos töö mahuga, siis tuleb ka sealt kokkuhoid. Kokkuvõttes peaks vähemalt kaitseministeeriumi valitsemisalas hoidma kokku sadu tuhandeid, kui mitte miljoni aastas."

Herem lisas võrdluseks, et see on sama suur summa kui kulub näiteks ühe maakaitse kompanii varustusele, laskemoonale ja õppuste kulule aastas.

"Veel võrdluseks. Kaitseväelaste individuaalvarustusele (suvine ja talvine riietus, rakmed jms) kulub aastas 6,4 miljonit. Summa on mõeldud 3500 ajateenija ja 3700 tegevväelase jaoks."

Herem kirjutas ka, et üsna väsitav on kuulata seda "ekspertide" juttu, kust ja kui palju saaks mujalt kokku hoida.

"Tühi targutamine. Targutamine. Veel kord - keegi pole kavatsenud riiklikke tseremooniaid või paraade ilma orkestrita jätta. Tänane orkester teeb aga kaugelt üle poole oma kontsertidest mitte nendel eesmärkidel. Kahtlemata on seegi väga nauditav. Kuid kas see peab toimuma sõjaliste kulutuste arvelt? See meelelahutuslik osa? Ei pea ega tohigi."

Herem küsis, et kui nii kokku hoitav miljon on tühine, miks see kõik siis nii suurt kisa tekitab?

"Kuidas üldse on võimalik, et nii "odav" tippväärtus on jäänud kaitseväe ja PPA armust eksisteerima? Ja nüüd kui need asutused keskenduvad oma põhiülesannetele, siis öeldakse, et me lammutame kultuuri... Tõepoolest, seda osa kultuurist, mis hooletusse on jäetud."

Herem tunnistas, et ta ei tea, millised kärped sobivad poliitikutele, kuid tema sai juhise kärpida majanduskuludest.

"Seega läheb veel üle 100 inimese koondamisele. Erinevalt orkestrist ei ole enamusel neist lootust ka lepingu ja töömahu (sissetulek) muutumisele."

Lisaks tõi ta välja veel kärpekohti: õppuseid tuleb teha lühemalt ja väiksema arvu tegevväelastega; välisõppuseid ja -lähetusi tuleb teha vähem; transpordivahendeid tuleb vähem kasutada.

Eelmisel nädalal tegi Herem samas portaalis kaks pikemat postitust, milles selgitas kärbete tagamaid ja mida saab lugeda siit.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: