Elektrisõidukite laiema levikuga kahanev aktsiisilaekumine sunnib maksusüsteemi muutma

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Liiklus Tallinnas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Arenguseire Keskuse teisipäeval avaldatavast raportist selgub, et elektrisõidukite laiema leviku tõttu hakkab kahanema bensiini ja diislikütuse aktsiisilaekumine, mistõttu ei ole varsti enam võimalik jätkata senise transpordi maksustamise loogikaga.

Uuringust "Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" selgub, et 2030. aastaks väheneb elektrisõidukite kasutuselevõtuga bensiini ja diislikütuse aastane aktsiisilaekumine riigieelarvesse enam kui viiendiku võrra ehk tänastes hindades ligi 100 miljonit eurot ja aastaks 2040 juba 185 miljoni euro võrra.

Lisaks aktsiisituludele kahaneb ka kütuselt laekuv käibemaksutulu.

"Kümne aasta pärast on Eesti teedel prognooside järgi 85 000 elektriautot ja 2040. aastaks moodustavad need juba poole kogu autopargist," ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane pressiteate vahendusel.

"Kui elektrisõidukite kasutuselevõtt on arvatust kiirem, kahaneb maksubaas veelgi kiiremas tempos," märkis Varblane. "Seega ei ole elektrisõidukite laiema leviku korral praeguse transpordi maksustamise loogikaga võimalik jätkata. Kütuseaktsiisi laekumise kahanemist võiks asendada autode registreerimis- ja aastamaksud, aga energiasäästu eesmärgil võiks olla veelgi mõjusam erasõidukite läbisõidupõhine maksustamine," lisas Varblane.

 

Tema sõnul vähendab taastuvatest allikatest pärinevat elektrit tarbivate sõidukite kasutamine küll kasvuhoonegaaside emissioone, kuid vaid sellest ei piisa. "Autoliikluse suurt ruumivajadust koos kõige kaasnevaga elektriajam ei lahenda. Keskkonnakoormuse vähendamiseks peaks autosõit olema vähem individuaalne ja rohkem kollektiivne, samuti eelistama võimalusel ühistransporti või teisi säästvamaid liikumisvõimalusi," rääkis Varblane.

Samuti jäävad Varblase sõnul lahendamata energiamahukuse, liiklusohu, rehvide ja teekatte kulumisega kaasnevate peenosakeste probleemid. "Näiteks Läänemere üks peamine mikroplastiallikas on autorehvide kulumine," märkis ta.

Arenguseire Keskuse uuringusuuna lõppraport "Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035" avaldatakse Facebooki vahenudsel toimuval veebiesitlusel 25. mail kell 11.00.

Arenguseire Keskus on riigikogu kantselei juures tegutsev ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: