Õpetajate palga tõstmine 120 protsendini Eesti keskmisest eeldab sadu miljoneid lisaraha

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Õpetaja. Autor/allikas: JESHOOTS.COM/Unsplash/Creative Commons

Selleks, et üldhariduskooli õpetaja keskmine palk kujuneks 2025. aastaks 120 protsenti riigi keskmisest palgast, on prognoositav lisaraha vajadus 295 miljonit, ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Kersna teatas vastuseks riigikogu sotsiaaldemokraatide päringule õpetajate keskmise palga kohta, et sellise eesmärgi saavutamiseks oleks lisaraha vajadus 2023. aastal 45,1 miljonit, 2024. aastal 96,1 miljonit ning 2025. aastal 153,6 miljonit eurot. Kokku seega ligi 295 miljonit neil aastatel.

Õpetajate tööjõukulude kasv on kinnitatud riigieelarve strateegias praegu 2022. aastaks. Selleks on kavandatud 12 miljonit eurot, mis tagab uue aasta algusest üldhariduskoolide õpetajatele kolme protsendi suuruse töötasu alammäära tõusu.

Kersna lisas, et lisaks täiendava palgatoetuse vajadusele on õpetajate töötasu kasvu ning tegeliku töö- ja palgakorralduse kujundamisel ka koolipidajal ja koolijuhil oluline roll.

"Koolipidaja kujundab koolivõrgu ja katab koolide eelarve kulud, koolijuht võtab tööle vajaliku arvu õpetajaid ning loob nende tööd ja panust väärtustava palgakorralduse."

Ministri sõnul oli juba 2020. aastal omavalitsusi, kus õpetajate keskmised palgad olid juba 2020. aasta andmetel ca 120 protsenti keskmisest palgast (Saue, Kiili, Keila, Jõelähtme, Tallinn, Kohila, Kambja, Muhu, Harku, Luunja, Kastre).

"Paljud omavalitsused on kavandamas lähiaastatel koolivõrgus muudatusi. Oleme Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kokku leppinud, et koostame käesoleva aasta sügiseks koolivõrgu korrastamise tegevuskava, et motiveerida omavalitsusi koolivõrku optimeerima ja ka sisemiste muudatuste toel oma koolides õpetajate töötasu kasvatama," märkis Kersna.

Küsimusele, kust kavatseb ministeerium leida järgnevatel aastatel õpetajate palgatõusuks vajaliku raha, vastas Kersna, et rahandusministeerium uuendab majandusprognoosi kaks korda aastas.

"Majandusprognoosi kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste
tegemisel ning strateegiliste plaanide koostamisel. Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu eelarve läbirääkimiste töörühma ühine kokkulepe on, et õpetajate töötasu kasv on prioriteet ja eeldab riigieelarvest lisavahendeid."

Lisaraha vajaduse prognoos. Autor/allikas: HTM

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: